Nurmely Mitrahovitš: turvalisus ei ole kellegi teise töö

Nurmely Mitrahovitš Foto: Mihkel Leis

Liiga sageli eeldame, et keegi teine hoolitseb meie turvalisuse eest – olgu selleks politseipatrull, turvakaamerad või päästeameti kiire reageerimine. Tegelikult sõltub turvalisus suuresti meist endist ning sellest, kui vastutustundlikult me käitume – sinu ja minu igapäevastest teadlikest valikutest ja tegudest.

Viimastel aastatel on Eesti elanike turvatunne vähenenud. Elanike rahulolu uuringu andmetel on langus­trendis nii see, kui turvaliseks peetakse oma koduümbrust, kui ka see, kuivõrd kindlalt tuntakse end pimedas liikudes. Vähenenud on ka nende inimeste osakaal, kes hindavad oma elukeskkonda väga turvaliseks.

Miks see nii on? Üks põhjusi on info üleküllus ja negatiivse sisuga meediakajastused. Iga päev jõuavad inimesteni uudised vägivallajuhtumitest, liiklusõnnetustest või sotsiaalsetest konfliktidest – tihti kaugetes piirkondades, kuid mõju on vahetu. Sotsiaalmeedia võimendab seda tunnet veelgi, tuues esile ka väikseimad vahejuhtumid, mis jätavad mulje, et oht on kõikjal. Inimese turvatunne ei põhine ainult statistikal, vaid ka emotsioonidel ja tajul.

Väiksemates kogukondades tunnevad inimesed end turvalisemalt, samas kui suuremates linnades ja tihedama asustusega piirkondades on turvatunne väiksem. See võib olla seotud suurema kuritegevuse, anonüümsema elukeskkonna või kehvema taristuga.

Viimastel aastatel on Eesti elanike turvatunne vähenenud.

Veel üks oluline aspekt on liikluskultuur. Kui liikluskäitumine muutub hoolimatuks, kannatavad kõik. Pandeemiajärgne aeg, majanduslik surve ning üldine ärevus kanduvad üle ka liikluskäitumisse. Kiirustamine, agressiivne sõidustiil ja vähenenud sallivus teiste liiklejate vastu muudavad liiklemise stressirohkeks. Ka liiklusõnnetuste hulk on statistiliselt suurenenud.

Üks võimalusi turvalisuse tugevdamiseks on tõhustada koostööd politsei ja kohalike omavalitsuste vahel, et suurendada avaliku ruumi ohutust ning ennetada õigusrikkumisi.

Kogukondliku sidususe tugevdamine aitab kujundada turvalisema elukeskkonna, sest üksteist tundvad ja toetavad inimesed märkavad ohtusid kiiremini ning suudavad neile paremini reageerida. Samuti tuleb parendada liikluskultuuri, et tagada ohutus nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.

Olulist rolli turvalisuse parandamisel mängivad maakondlikud turvalisuse nõukogud, mis koondavad omavalitsuste, politsei, päästeameti, ettevõtete ja kogukondade esindajad. Nende eesmärk on analüüsida kohalikke ohte ning töötada välja ennetusmeetmeid. 2024. aastal keskendusid maakondlikud turvalisuse nõukogud ennetustööle, kriisivalmiduse ja kogukondade teadlikkuse suurendamisele. Lisaks käivitus siseministeeriumi eestvedamisel 2023. aastal turvalisuse arenguprogramm, mille eesmärk on tugevdada omavalitsuste suutlikkust turvalisuse valdkonnas ning toetada teadlikumat ja süsteemsemat lähenemist turvalisuse kavandamisele.

Turvalisus ei ole midagi, mida märkame alles siis, kui see on kadunud – see on midagi, mida saame iga päev teadlikult hoida ja tugevdada. Kui tahame, et meie kodukoht, maakond ja kogu riik oleksid turvalised, peame ka ise sellesse panustama.