/nginx/o/2017/04/02/6513083t1h3e42.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/05/16823071t1h1870.jpg)
Rahvapärane ütlus «luts-luts, libe kala» ei pruugi kõnealuse üllitise puhul veel millelegi viidata sõbrannade Natalie Mei ja Karin Lutsu olemuses, aga tähelepanuväärne on see riigimargaaegse Eesti kunstielu kirjeldusena kindlasti.
Umbkaudu viie aasta jooksul tehtud 38 postisaadetisest, lisaks üks käsitsi kirjutatud poeem ja üks kollaaž-näidend, mille kõik andis Karin Luts ettenägelikult 1942. aastal kultuuriloolisesse arhiivi hoiule, peegeldub hästi põnevalt toonase noore riigi kunsti ja ka kultuuri otsinguteaega üldisemalt, seda seltskondlikku ja tõekspidamiste virvarri, millega sõbrannad olid üsna lähedalt tuttavad.