/nginx/o/2022/07/18/14704203t1h89d9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/29/16809060t1haa48.jpg)
«See on vabastav tunne,» vastas tuntud multikakangelaseks Shrekiks riietunud Mihkel Ottis küsimusele, mis tunne on minna sookollina mööda linna silkama. Algamas oli Tartu tudengipäevade Pubiralli, kus muinasjututegelasteks kehastunud võistlejad aja peale Emajõelinna baare ja pubisid külastasid.
Pubiralli on üritus, kus kolmeliikmelised võistkonnad teevad kostümeeritult tiiru peale Tartu pubidele ja baaridele ning lahendavad igas kohas lõbusaid ülesandeid. Need ülesanded hõlmavad endas ka mingil määral alkoholi joomist, kuid nagu toonitas tudengipäevade meediajuht Maris Mikko, on võimalik rada läbida ka alkoholivabalt.
«Tegu on kontrollitud keskkonnaga ning tudengid ei laaberda lihtsalt mööda linna. Pakume neile vajadusel vett ja kui näeme, et kellelgi on halb, siis saab ta puhata,» lausus Mikko.
Tänavu pidid osavõtjad, keda oli 135 ringis, riietuma muinasjututegelasteks. Igal meeskonnal tuli läbida 12 peopaika ning võitjaks kuulutati kõige parema netoajaga võistkond.
Üliõpilased August Roosi ja Remi Kasenurm olid Pubiralli tarvis riietunud piraatideks. Ikka nendeks Kariibi mere omadeks. «Tavaliselt peetakse meid musketärideks,» teatas Roosi imestunud ilmel, kui ajakirjanik noormehi kohe mereröövliteks pidas.
Kuidas tuli idee piraatideks hakata? «Läksime tegelikult odavuse peale välja, sest alguses oli plaanis Shreki tegelasteks kehastuda, aga see oleks läinud maksma umbes 60 eurot, kuid praegu saime 12 euroga hakkama,» rääkis Kasenurm.
Küsimusele, mis eesmärgiga nad Pubirallile tulid, vastasid noormehed justkui ühest suust, et tuldi sportima ning seltskonda ja melu nautima. «Ma ei tea, kas nii on viisakas öelda, aga eesmärk on juua,» lisasid nad siis.
Et homme haaravad Emajõelinnas võimu tudengid, ei saa poisid end Pubirallist välja puhata. «Hommikul tuleb ilmselt mingid remondiõlled teha ja läheb edasi. Ei saa tuure maha lasta,» pakkus Roosi.
Punamütsikeseks kostümeeritud Liisa-Lotta Alakivi sõnul on tudengipäevad vahvad ja lahedad, sest saab teiste tudengitega lõbutseda. Tema meeskonnakaaslane Laura Nõmme riietus raja läbimiseks aga Lumivalgekeseks. «Viru Valgeke olen tegelikult. Seostasime oma nimed alkohoolsete jookidega,» märkis Nõmme enda kleidi külge kleebitud viinapudeli väljalõigetele viidates.
«See on kõige huvitavam ja suurem aktiivne üritus, mis hõlmab joomist,» vastas Rasmus Jaanimägi küsimusele, miks Pubirallile tuldi. Koos sõprade Jos Kristian Krevaldi ja Andreas Parksepaga riietuti keskaegseteks õukonnategelasteks. «Sellised vanakooli õukonnagängsterid seitsme maa ja mere tagant. Kunn, narr ja preester,» selgitas Krevald kostüümide tausta. Trio kinnitusel kavatsetakse ennast Pubirallil korralikult täis juua.
Kes on näinud telekast «Muumioru lugusid», teab kindlasti hästi Hatifnatte, kes on sellised pikad ja kõhnad kummituslikud olendid ning meenutavad pisut pikki valgeid sokke. Just Hatifnattide sarnaseks olid riietunud ka Jaanika Pallo, Ursula Armipaik ja Tuuli-Ann Tõnisson.
«Pubiralli on selline üritus, kuhu lähed ühe korra elus,» lausus Armipaik. Pallo lisas kõrvalt, et üritusel osalemise otsustasid nad alles esmaspäeval: «Ei olnud vaja kaua mõelda.»
Tudengipäevade meediajuht Maris Mikko rääkis, et Pubirallil tehtavad ülesanded on iseloomult loovad ja füüsilised ning tegu pole pelgalt joomisüritusega. «Näiteks Lucky Loores pannakse maha üks väikene riidelapp ja võistkond peab üritama selle lapi peal seistes edasi liikuda. See ülesanne sümboliseeris Aladdini vaibaga lendamist,» selgitas Mikko.
Tartu tudengipäevade traditsioon sai alguse 1960. aastatel, mil grupp tudengeid otsustas igal sügisel korraldada teistele tudengitele suunatud üritusi. Idee kasvas välja rahvusvahelisest tudengite päevast, mida tähistatakse 17. novembril. Esimene sügisfestival peeti 1989 aasta 30. novembrist 2. detsembrini. Siis oli kavas 10 üritust ja festivalist võttis osa peaaegu 7000 osalejat. Esimene kevadfestival toimus samal aastal ning seal oli osalejaid juba 10 000.