Linnavolinik Malle Pärn: tahan, et minu kodulinn oleks suletud kõigele, mis halb, inetu, kahjulik ja kultuurivaenulik

Malle Pärn Foto: Erakogu

Tartu praeguse valitsuse koalitsioonilepingus on märkus, et Tartu on salliv ja rahvusvaheliselt avatud linn. Volikogu liikmena püüan ma aru saada, mida see tähendab. Sest see on liberaalse demokraatia uuskeel ja vajab selgitamist.

Sallivus ja avatus – kumbki neist ei kuulu klassikaliste väärtuste hulka. Need on kirjeldavad terminid, seega ei ole nad omaette üldse mingid väärtused. Iga mõistusega inimene valib, mille või kelle suhtes ta on avatud ja salliv ning kelle või mille suhtes mitte. Teab, millal võib oma kodu ukse avada ja millal see peab olema suletud. Ja keda sealt lahkelt sisse lasta ja keda mitte.

Kas Tartu tahab olla salliv ka varaste ja prahi mahaloopijate ja vägistajate suhtes? Kas tahab olla avatud ka narkodiileritele ja pornograafiale? Mina küll ei taha. Mina tahan, et minu kodulinn oleks suletud kõigele, mis on halb, inetu, kahjulik ja kultuurivaenulik. Seda peaks soovima ka oma rahvast hooliv valitsus.

Ja miks see avatus ja sallivus kohe ära kaob, kui miski või keegi sellele avatud sallijale ei meeldi? Kohe käib klõps, uks langeb lukku ja näoilme muutub vihaseks, siis ei ole seda sallivust enam kuskil, kõik temale ebameeldiv tuleb ära keelata ja trahvida ja sõnakuulmatutele inimestele inetud sildid peale kleepida.