Elu ise ⟩ Muru mühiseb ja liblikad lendavad. Kas niita või mitte, ja mis rolli mängib nõges?

Nõo põhikooli 9. klassi õpilane Neeme Esperk ning ta putukateadlasest isa Toomas Esperk on head meeskonnakaaslased, kes ühe suve jooksul loendasid ja määrasid Nõo alevikus 761 päevaliblikat ja 74 liblikaröövikut. Foto: Kristjan Teedema

Kes võiks olla see Nõo noormees, keda näeb vabal ajal isaga korvpalli mängimas, suviti aga haljas­aladel võrguga liblikaid püüdmas ja kahaga röövikuid korjamas? See ei saa olla keegi teine kui Nõo põhikooli 9. klassi poiss Neeme Esperk, kelle uurimistöö «Niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus» kuulutati õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes esimese preemia vääriliseks.

Miks on üldse vaja otsida vastust küsimusele, kas sage niitmine mõjutab liblikate elu? Loomulikult mõjutab, näib iseenesest selge!

Aga putukaökoloog ja selle töö üks juhendaja Toomas Esperk ütleb, et ka puhtalt teaduslikus plaanis ei ole seda piisavalt uuritud. «Baltimaadest ei leidnud me ühtegi niisugust tööd,» täpsustas ta. «Ühe leidsime Soomest, teise Saksamaalt ja kolmanda Rootsist. Ning oligi suures plaanis kõik! Ükski neist ei keskendunud korraga liblikavalmikutele ja röövikutele, nagu Neeme seda tegi.»