:format(webp)/nginx/o/2025/04/22/16792145t1hefc5.jpg)
Rooma paavsti mõju maailma diplomaatias on suur, Tartu ülikooli politoloog Alar Kilp aitab selgust luua, kuidas see mõju sünnib.
Alar Kilp, kuidas paavsti diplomaatia töötab ja maailma mõjutab?
/nginx/o/2025/04/22/16792143t1hebf2.jpg)
Kui väga konkreetseks minna, siis lahkunud paavst sai tuntust sellegagi, kui ühes intervjuus ütles president Zelenski kohta, et vastutustundlikul juhil on võimet tõsta ka valge lipp. Mõnes mõttes, kui asi puutub rahvusvahelist konflikti, on ta kippunud olema dalai-laama stiiliga, et lähte-eeldus on rahu, mõneti ka rahu iga hinnaga. Talle ei olnud väga omane mõtestada aastal 2025 seda, mis on õigustatud sõjapidamise vormid, mis on katoliku kirikus varasemal ajal olnud olulisem.
Praegugi on ju kiriku sees erinevaid voole ja lähenemisi, sellel paavstil oli sõnumites tähtsal kohal kliima, globaalne õiglus, vaesemate piirkondade käekäik. Oli varasematega võrreldes natuke nagu vasakpoolsem paavst.
Ma olen Poolas olnud ühe katoliku kiriku juures konverentsil ja seal nägin, et katoliku kirik on ikkagi lõhenenud. Teatav osa on jäänud meeles pidama Johannes Paulus II ja Benedictus XVI, kes olid rõhutatult konservatiivsemad. Viimane paavst on olnud teistsugune, tekitanud sümpaatiat, mille tõttu temast on hoolitud ka väljaspool kirikut. Rääkimine kliimast ja globaalsest õigusest on tekitanud tähelepanu.
Aga kui küsimus on katoliku kirikust ja selle rahvusvahelisest mõjust, peaksin rääkima ka Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika nendest konfliktidest, nendestki, mida meie palju ei tea ja mida meie meedia ei kajasta.
Ukraina puhul ei ole ta olnud ju kõrvalseisja. On olnud seal Euroopa Liidu ja Zelenski vaatest ehk aga liiga rahukeskne.
Katoliiklasi on umbes 1,4 miljardit, moslemeid märksa rohkem, on muid usundeid ja ka suurt usuleigust, nagu Eestis. Miks paavsti sõnum üldse töötab?
Stalin kunagi küsis, et kui mitu leegioni on Rooma paavstil. Ta ei ole võrreldav Ameerika Ühendriikide või Ühendkuningriigi või Venemaaga, pole oma sõjalaevu, aga tal on diplomaatiline jõud. Näiteks armeenlastel on tundlikud küsimused Türgiga, näiteks 1915. aasta genotsiidi tunnustamine. Väike osa riike on seda tunnustanud, suur osa riike ei tunnusta, sest suhted Türgiga on ka olulised, aga sellistes küsimustes mõjutab, mida paavst ütleb – ta nimetas seda genotsiidiks.
Paavsti positsioon Palestiina ja Israeli teemal või Ukraina teemal tehtud avaldused, nagu see Ukraina valge lipu sõnum, leidis meedias palju kajastust. See on tajude ja arvamuse kujundamises osalemine globaalses poliitikas. Vatikan on riigina üliväike kooslus, aga maailmapoliitikas olulise mõjuga.
Mis muutuks, kui sellist vaimset keskust ei oleks? Küsimus on sügavalt teoreetiline, sest tuleb ju möönda, et kirikust ei saanud Venemaal jagu isegi kommunistlik kord.
Paavst on sarnane Konstantinoopoli patriarhiga – kummalgi pole õieti üht riiki, millega käia ühte sammu või millega koostoime oleks loomupärane. Paavst tõesti hoiab distantsi riikide poliitika suhtes. Ehkki mõnede riikide tasemel on olemas katoliku nõukogud, Ameerika Ühendriikides näiteks. Seal tuli küll ette, et president Joe Biden katoliiklasena pidi sellele nõukogule selgitama aborti puudutavat poliitikat ja isiklikke seisukoht.
See küsimus on olnud ka terav, et kui katoliiklane saab presidendiks, ei või ta olla paavsti käepikendus, ta on ikka kodanike esindaja. President Kennedy puhul oli selline probleem.
Trump on öelnud, et tal ei ole usuühendust, mille liikmeks ta end peaks, on kuuluvuseta kristlane.
Mida teie ootate uuelt paavstilt?
Paavst Franciscus oli esimene lõunapoolkeralt pärit paavst, ka vasakpoolsem varasematest. Nüüd muutub järjest tõenäolisemaks võimalus, et järgmine paavst on Aafrikast. Katoliiklus kasvab Aafrikas kõige kiiremini, Aasias on ka kasvu, Euroopas ja Põhja-Ameerikas kahaneb. Aafrikas oli sajand tagasi kümme miljonit kristlast, nüüd 300 miljonit.
Paavst esindab üleilmset katoliiklust. Kindlasti on uus paavst noorem. Kui järgmine paavst peaks tulema Aafrikast, sõltuvad muutused muidugi mõneti ka paavsti isikust, aga arvan et see peegeldub katoliikluse muutumist maailmas ja maailma enese muutumist.
Aafrika kristlus on konservatiivsem. Praegune paavst läks sõnumites nii liberaalseks, kui andis minna. Kiriku sõnumite raames on ta olnud isikuna samasooliste suhete ja moraaliväärtuste küsimuses küllaltki liberaalses servas, kirik on hoidnud samas konservatiivset joont. Järgmine paavst võib olla liberaalsetele ühiskondadele väljakutset pakkuv. Meenutagem, et Joseph Ratzingeri ehk Benedictust nimetati konservatiivsete hoiakute tõttu jumala lõukoeraks.