:format(webp)/nginx/o/2025/04/21/16790759t1h11fc.jpg)
Uue aastaringi algus looduses annab meile võimaluse üle vaadata ka oma tervist mõjutavad harjumused. Aprill on traditsiooniliselt südame tervisele tähelepanu pööramise kuu. Eesti elanike seas on kahetsusväärselt palju elustiilivalikutega ennetatavate südame- ja veresoonkonna haiguste põdejaid ning rohkem kui pooled täiskasvanud on ülekaalulised. Ka on ligi pooled Eesti surmadest tingitud vereringeelundite haigustest.
Inimeste teadlikkus liikumise ja tervisliku toitumise tähtsusest terviseprobleemide vältimisel või leevendamisel on aastatega kasvanud, kuid ikkagi liiguvad eestimaalased vähem, kui oleks tervisele kasulik, samuti võiksid meie toitumisharjumused olla tervislikumad.
Eluviisi tervislikumaks muutmist pole kunagi liiga hilja alustada, kasvõi väikeste sammudega. Miks mitte teha seda koos perega, et ka lapsed saaksid hea stardi kogu eluks. Korrapärane liikumine on parim viis südamehaigusi ennetada. Lisaks vähendab liikumine diabeedi, kõrgvererõhutõve, vähi ja varajase surma riski, langetab kolesteroolitaset veres ja kehakaalu, alandab stressitaset, annab energiat, parandab und ja ajufunktsioone.
Terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma mõõdukal moel vähemalt 2,5–5 tundi või intensiivsel moel 1–2,5 tundi. Pool tundi päevaski liikumist mõjub hästi.
Südametervise esimene näitaja on kolesteroolitase veres. Regulaarse liikumisega on võimalik langetada halva ehk LDL-kolesterooli taset 10–15 protsenti ja tõsta hea ehk HDL-kolesterooli taset 20 protsenti. Lisaks suureneb liikumise toimel veres kolesterooli ja lipoproteiinide maht, mis kaitseb artereid lupjumise eest.
Liikumise puhul on oluline järjepidevus. Väikesed igapäevased liikumisampsud annavad aastate jooksul tõhusalt tunda ja treenituse edenedes on loomulik, et pingutust hakatakse järjest enam nautima. Ega ilmaaegu loeta kardiorespiratoorset võimekust tähtsaimaks tervisega seotud kehaliseks võimeks.
Treenitud süda ja hea verevarustus kõigis kudedes on nii kehalise kui ka vaimse tervise ja töövõime aluseks igas vanuses. Vastupidavuse arendamine vabas õhus liikudes on kõigile kättesaadav harrastus ega nõua suuri kulutusi varustusele.
On paratamatu, et elu on stressirohke ja me peame õppima toime tulema eluga rahutus ühiskonnas. Kui ollakse harjunud kehaliselt pingutama, on lihtsam taluda ka vaimseid väljakutseid. Meeldiv, kuigi väsitav treening on organismile positiivne stress ja muudab tugevamaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Töötavad lihased toodavad organismile kasulikke hormoonilaadseid aineid, mis parandavad kõigi organite tegevust ja tugevdavad immuunsüsteemi.
Laste harjumused saavad alguse kodust. Seega saad olla lapsele eeskujuks ja panna aluse tema tervislikumale elule tulevikus. Eelista valmistoidule söögitegemist kodus ning anna sellest oma lapselegi võimalus osa võtta.
Valgemad õhtud ja soojemaks muutuv ilm annavad mitmekesisemaid võimalusi liikumise harrastamiseks. Lapsi näiteks matkama või rattasõidule kaasa võttes avardate nende maailmapilti, samuti harjutate neid liikumisest mõnu tundma. Positiivse elamuse võib saada ka üheskoos välijõusaalis treenimisest.
Harjumuste kujundamine on tähtis varasest east, sest teismelist, kellel positiivsed liikumiskogemused puuduvad, on juba väga raske õue saada.
Sammudega diivanilt välisukseni alusta juba täna.