Erkki Bahovski: raamatukogu kui kokkupuutepunkt

Erkki Bahovski Foto: Konstantin Sednev

Mõneaastase vahega on ilmunud Tartu kohta tähelepanuväärsed mälestused. Küllap on lähiminevikus ilmunud neid rohkemgi, aga mina olen lugenud kolme: Lauri Sommeri raamatut «Toome tuled», Mihkel Muti teost «Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg» ning lõpuks Ilmar Vene «Jumalikkuse naabruses». Muidugi tuleb kohe teha mööndusi, sest kõik pole puhtalt mälestused – kõik autorid põimivad teksti oma ilukirjanduslikke ja kultuuriloolisi mõtisklusi. Tagatipuks ei elanud Mati Unt ainult Tartus, vaid elu teisel poolel Tallinnas, seega on Mihkel Muti raamat ka tagasivaade Tallinna kultuurielule.

Ilmar Vene raamat on neist vahest kõige tõsisem, sest nii Lauri Sommer kui ka Mihkel Mutt panevad teksti küllalt palju koomilisi elemente. Millegipärast lõpevad Vene mälestused 1980. aastate lõpuga, see kustutas minu lootuse leida midagi 1990. aastatest, mil ise Tartus elasin.

Võib vaid oletada, miks Vene lõpetab oma mälestused 1980. aastate lõpuga: 1990. aastad tekitasid suure segaduse, kirjastuse tähtaeg lähenes või ilmub 1990. aastate ja ka hilisema aja kohta eraldi raamat. Või ka sellepärast, et internet, tehisaru jms ähvardavad kõigutada trükiraamatu positsiooni.