Katrin Deren: miks küll peaks maakohas elav noor õppima saksa keelt?

Katrin Deren Foto: Evelin Elmest

Mu õpilased küsivad sageli: «Miks ma peaksin saksa keelt õppima?» Aga tõesti – miks peaks noor inimene, eriti väikeses maakohas elav noor, õppima saksa keelt? Kui ei tõmba ülikoolilinnad, soovid jääda oma kodukohta, töötada tehnikavaldkonnas, teha maatööd või lihtsalt ei usu, et võiksid linnas teiste tarkadega konkureerida – miks peaksid vaeva nägema artiklite, käänete ja lausete struktuuriga? Inglise keel on ju igal pool. Ja kui vaja, aitab AI – tõlgib, räägib, seletab.

Puhtalt majanduslikud faktid ütlevad, et Saksamaa on Euroopa Liidu majandusmootor, riik, millel on tugev tööstusbaas, kõrge ekspordivõime ja stabiilne majanduspoliitika. Saksamaa mängib keskset rolli Euroopa majandusotsustes ning mõjutab oma suuruse ja mõjuvõimu tõttu oluliselt kogu siinset arengut. Lisaks on saksa keel kõige rohkem kõneldud emakeel Euroopa Liidus, seda räägib emakeelena ligi 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Luksemburgis, Belgias ja Põhja-Itaalias. Seega juba pelgalt loogika ütleb, et saksa keele õppimisel on mõte sees.

Mida tähendab see kõnekas statistika maakooli õpilasele? Tõsi on see, et akadeemiliselt tugevad ja sihikindlad noored leiavad oma tee – olgu nad pärit väikesest maakoolist või suurest linnakoolist. Viielised saavad hakkama igal pool. See artikkel räägib ennekõike neist, kelle anded avalduvad mujal.