Iidne asulakoht pani käsi laiutama

Muinsuskaitseameti Tartumaa peainspektor Karin Vimberg noppis eile Lohkva muistsest asulakohast keraamikakilde ja loomaluid. Tumedam laik maapinnal viitab kunagisele koldeasemele.

FOTO: Margus Ansu

Arvukalt juba leitud keraamikakilde, koldeasemeid ja loomaluid viitavad, et Räpina maantee Lohkva ringristmik on kavandatud otse keset muistset asulakohta. Selle läbiuurimine võtaks paar aastat ja maksaks üle miljoni euro.



Muinsuskaitseamet peatas töö pärast seda, kui algul ühel pool maanteed ja pärast ka teisel pool paljastas maapind pärast pinnase koorimist märke kunagisest püsiasustusest. Tööpiirkonda vaatamas käinud arheoloog Andres Vindi sõnutsi võib selles paigas vanu keraamikakilde noppida otse maapinnalt.

Ehituse peatöövõtja Lem­­minkäinen Eesti Tartu osakonna juhataja Lembit Paas ütles, et praegu on ehitada lubatud üksnes linnapiirist juudi surnuaiani ja edasi Lohkva ristmikust Räpina suunas.

Juudi surnuaia ja Lohkva ristmiku vahelisel lõigul, kuhu oli plaanitud 2 + 2 sõidurajaga maantee, ringristmik ja kergliiklustee, ei tohi teemehed midagi teha.

«Tööd seisavad, ei tea, mis edasi teha. Esmaspäeval on maanteeametis nõupidamine,» ütles Paas.

Tähtis asulakoht

Lohkva muistne asulakoht ei ole iseenesest uudis. Selle avastas arheoloog Heiki Valk juba 1990. aastal ja asulakoht on ka mälestisena kaitse all.

Valk rääkis, et asulakohta aitas leida mutimullahunnikutest paistev tumedam pinnas. Vihje ja põhjuse selle asulakoha otsimiseks andis aga Läti Henriku kroonika, kus on Lohkvat (Lovecote) mainitud seoses ristimisega.

Valk ütles, et praeguseks on ilmne, et Lohkva asulakoht on kindlasti keskmisest midagi enamat, kuna sel asulakohal on muinasaja taust. Paljud asulakohad on saanud alguse juba pärast ristiusustamist.

Ning omal ajal pidi see Valgu sõnul olema üle keskmise asulakoht, kui Henrik seda mainis.
«See peab olema olnud omas mõttes keskus, kuhu inimesi kokku kutsuti. See võiks tähendada tähtsamat küla, võib-olla ka maksustamiskeskust. Võib-olla oli see seotud kohaliku ülikuga, kuigi Tartu on niivõrd lähedal,» rääkis Valk. «Siin tekib ka küsimus, milline oli Tartu roll tollel ajal. Henrik kirjutab, et Tartu linnus on mahajäetud ja tühi. Kas püsiasustust Tartus siis alati oligi?»

Kuid uuringuid ei ole Lohkvas tehtud ja asulakoha ulatus tuli kõigile üllatusena.

Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Karin Vimberg ütles, et muinsuskaitse ei ole tee-ehituse vastu, kuid kuna selle käigus mälestis paratamatult hävib, nõuab amet ala läbiuurimist.

Probleem on aga selles, et uuritav ala oleks 350 meetrit pikk ja kogu teeala laiune. Tagatipuks on kavandatud ringristmik just keset asulakohta. See tähendab, et uuritava ala maht oleks võrreldav Rae valla Lehmja muistse asulakohaga või Tallinna Vabaduse väljaku arheoloogiliste uuringutega.

Utoopiline hind

Hinnapakkumise kohaselt oleks uuringute hind 1,1 miljonit eurot ja need vältaksid kaks aastat. Seega teetööde praegune tähtaeg, 1. oktoober, tuleks korstnasse kirjutada.

Maanteeameti Lõuna regiooni asejuhataja Janar Taal tõdes, et see summa on utoopiline ja seda ei ole kusagilt võtta. See moodustaks praegusest remondieelarvest veerandi.

«Meil tuleb teha raskeid valikuid, ilmselt muudame projekti, kui palju, ei oska praegu öelda,» lausus Taal. «See tähendab umbes kilomeetrise lõigu ümberprojekteerimist.»

Lembit Paas viskas õhku küsimuse, et seda teeprojekti tehti viis aastat, miks varem muistisele tähelepanu ei juhitud.

Karin Vimberg ütles, et muinsuskaitseamet andis tee projektile kooskõlastuse klausliga, et teealal tuleb teha arheoloogilised eeluuringud. Neid ei ole maanteeamet aga tellinud.

Tagasi üles