Mart Ustav: teadusele poole rohkem raha

FOTO: Margus Ansu / montaaž: Kaido Linde

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor ja tõenäone rektorikandidaat Mart Ustav sõnastas valimisteesides eesmärgi tuua välisfondidest ülikooli arendus- ja teadustöösse viie aasta pärast poole rohkem raha kui praegu.

Selleks tuleb Ustavi arvates luua ülikooli teadus- ja arendusosakonnas tugiüksus, mis mitte ainult ei vormistaks teadlaste eest fondidele esitatavaid taotlusi ja peaks läbirääkimisi, vaid hoiaks eduka taotluse korral kätt teadusprojekti pulsil otsade kokkuvõtmiseni.

«Grandi, eriti eurograndi taotlemine on tõsine kirjutamistöö,» selgitas Ustav. «Tavaliselt on ette antud maht kakskümmend või kolmkümmend lehekülge ja piirduda ei saa ainult enda teadusliku tegevuse kirjeldamisega, vaid tuleb projitseerida oma töö maailma tasemele selles valdkonnas.»

Kahepoolne kasu

Ustav märkis, et ühelt poolt hoiaks bürokraatia põhikoorma veeretamine uurijate õlult kokku nädalaid või isegi paar kuud teadlaste aega. Teisalt suurendaks granditaotluste andmine professionaalsete taotlejate kätte uurimistoetuse saamise tõenäosust.

«Kui vaene professor peab kogu granditaotluse reeglistikku, eelarve planeerimist ja muud enesele selgeks tegema, läheb enne issanda päike looja, kui ta lõpule jõuab,» selgitas Ustav. «Igal pool maailmas on sellised eurogrante kirjutavad abiüksused.»

Mart Ustavi sõnul tuleb uurimisraha taotlejate motiveerimiseks seada sisse tulemustasude maksmise kord, mille järgi iga edukalt kaitstud ja rahastuse saanud projekti uurimistoetuse summalt makstakse kindel protsent taotlejale.

«Kui ma vaatan oma viimaseid projekte ja hindan, palju juhtimise peale läheb, siis kolmemiljonilisest projektist 400 000 kuni 500 000 krooni – umbes kümme protsenti. See on oluline, et projekt toimiks efektiivselt.»

Ustavi hinnangul tähendaks selline süsteem, et hakkaja ning edukas teadus- ja arendusosakonna granditaotluste koostaja võiks teenida võrdset palka uurimistoetuste taotlejatega ükskõik millisest tippülikoolist.

Raha ka firmadelt

Professionaalse granditaotlemise ja projektijuhtimise sisseseadmine on Mart Ustavi arvates möödapääsmatu, sest pole loota, et lähiaastail suudaks riik hakata teadusse rohkem raha jagama.

Ustavi ettekujutuses peaks teadus- ja arendusosakond võtma enda peale ka edukalt kulgenud teadusuuringute tulemuste mahamüümise.

«Suurele osale Tartu Ülikooli teadlaste kompetentsist pole Eesti ettevõtluses partnerit,» märkis Ustav. «Õppides end vaatlema rohkem Euroopa ülikoolina, peaksime suutma laiemalt ringi vaadata ka teistes riikides. Ka sinna peaks ulatuma meie teaduse tööstuslik, kommertslik väljund. Ka ettevõtteilt on võimalik raha lisaks meelitada.»

Arvamus

Kas tõenäolise rektorikandidaadina toetate ja peate saavutatavaks eesmärki suurendada arendus- ja teaduseel­arvet viie aastaga topelt?

Toivo Maimets
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, professor


Arendus- ja teaduseelarve kahekordistamine on muidugi tore eesmärk ja kui ülikool koosnekski põhiliselt teadusest ja sel alal edukalt välisgrante saavatest inimestest, oleks see võib-olla isegi saavutatav. Selline ülikool ei saa aga olla eesmärk omaette.

Ülikoolis on eri üksused, kes panustavad erineva osakaaluga teadusesse, rahvusülikooli tegevusse, õppetöösse ja ühiskonna teenimisse. Nende kvaliteedi hindamiseks ei saa kasutada ühesuguseid mõõdupuid.

Näiteks minu arusaamist mööda tuleb enam pöörata tähelepanu professionaalsele õpetamistegevusele ning seda senisest rohkem väärtustada.

Volli Kalm
Eesti Teadusagentuuri juht


Kindlasti on Mart Ustavi lähenemissuund õige, eriti kui peame silmas suhteliselt konservatiivset hinnangut lähiaastate kõrghariduse ja teaduse finantseerimise kasvule riigieelarvest.

Suurimad kasvuvõimalused on kindlasti ELi struktuuri­fondide summades, kuid mitte kõigis ülikoolis viljeldavates teadusvaldkondades, vaid eelkõige kujunevale strateegiale
EL 2020 nn nutika spetsiali­seerumise ja otsese sotsiaalmajandusliku mõjuga valdkondades.
Neis valdkondades on sihikindla töö tulemusel ülikoolile laekuvate summade kahekordistamine võimalik.

Usun, et ka erasektoriga koostöö mahul on sihipärase töö korral eeldusi viie aastaga kahekordistuda.

Tagasi üles