Oliver Venno tahab saada maailma parimaks

Esmaspäeva õhtul treenis Oliver Venno koos Pere Leiva võrkpallimeeskonnaga Annelinna spordimajas. Foto: Sille Annuk

Kuigi Oliver Venno koduklubi ja eelmise hooaja Saksamaa meister VfB Friedrich­s­hafen tänavu meistrivõistlustel finaali ei jõudnud, arvab sportlane, et hooaeg ei olnud kokkuvõttes eelmisest kehvem.

Ehkki Saksamaa meistritiitlit võrkpallis ei õnnestunud kaitsta, võitis meeskond Saksamaa karikavõistlused.

Venno arvas, et finaalikohast ilmajäämise põhjuseks võis olla meeskonna väsimus. Et novembris peeti olümpiamängude kvalifikatsiooniturniir, mil mängijad olid väljas rahvuskoondiste eest, peeti enamik liigamängudest detsembrist märtsini.

«Meil olid mängud igal nädalal kolmapäeval ja laupäeval, mõnel nädalal ei olnud üldse puhkust,» selgitas Venno.

Ta lisas, et oma osa on kindlasti ka sellel, et Friedrichshafen on üsna noor meeskond ja kuigi kogenumad mängijad üritasid veel midagi päästa, muutus kõigi mängukvaliteet hooaja lõpus pigem halvemaks.

Oliver Venno ütles, et meeskond tahtis mängida ja meistritiitlit võita, aga jõuetus tuli peale.
«Väiksed musklivalud ja muud väsimuse märgid. Keha andis teada, et on väsinud,» selgitas ta ja arvas, et olümpiamängude kvalifikatsiooniga seoses ei olnud aega teha piisavalt tugevat füüsilist ettevalmistust.

Blokk arenes

VfB Friedrichshafen on meeskond, kellele sobib kaasaelav publik ja melu. Paraku sattus meistrivõistluste viimane poolfinaalmäng samale ajale Meistrite liiga jalgpallimatšiga, kus kohtusid Müncheni Bayern ja Olympique de Marseille.

«Saal oli päris tühi, sest inimesed vaatasid jalgpalli kodus,» rääkis Venno. Samas vaatas karikavõistluste finaali ligi 13 000 inimest ja kära oli palju. Kuigi mängijad keskendusid siiski võrkpallile ega lasknud end lärmist häirida, ütles ta, et suure publiku ees mängimine annab võimsama tunde.

VfB Friedrichshafeni põhiliseks tugevuseks peab Oliver Venno pallingut.

«Meil kerget servi polegi, alati üritame tugevat panna ja kümme ässa heas mängus on üsna tavaline,» kommenteeris ta, kuid nentis, et võõral väljakul ei pruugi servid hästi välja tulla, sest meeskond pole näiteks saalilae või -mõõtudega harjunud. Sellisel juhul aitas mehi hea blokk. «Kui suutsime servi ja bloki käima panna, siis üldiselt võitsime,» kirjeldas sportlane.

Venno rääkis ka, et tänavu on enim arenenud tema blokk. «Ma ei tea täpselt, kuidas, aga see on tööle hakanud ja toimib,» kirjeldas ta, «oskan rohkem sirutada või käsi õigel hetkel üles panna.»

Ka saadud mänguajaga on ta väga rahul, sest kui välja arvata veebruaris vaevanud hüppeliigeste vigastuse aeg, mängis ta igas mängus ja kuulus seitsme mehe hulka, keda treener tähtsates mänguolukordades usaldas.

Geenidelt võrkpallur

Võrkpalli on 21-aastane Kärevere poiss Oliver Venno nüüdseks mänginud 12 aastat.

Treeningusaalis oli ta koos kogu elu võrkpalli mänginud vanematega kaasas käinud varemgi, kuid 3. klassis ütles ta emale, et tahab trenni minna. Poisi ema, kes on ametilt juuksur, sattus seda rääkima kliendile, kes oli korvpallitreener ja kelle abikaasa tegeles võrkpalliga.

Nii proovis Venno mõlemat, kuid võrkpall meeldis talle rohkem. Kooliajal mängis ta siiski mõlemat ja möönis nüüdki, et korvpall on väga mõnus vaheldus, mis laseb mõttel võrgust, servist ja blokist puhata.

Kui Venno ei olnud veel välismaal mänginud, oli tema unistuste maaks Itaalia, kuid pärast hooaega Sloveenias ja kaht Saksamaal ütles ta, et enam tal niisugust kohta ei ole.

Kuigi Itaalia liigas on kõik meeskonnad võrdselt tugeva tasemega, peab ta tugevateks riikideks ka Poolat, Venemaad ja Saksamaad. Need neli riiki on ka võimalikud variandid, mille mõnest klubist võib saada Oliver Venno järgmine koduklubi.

«Veel ma ei tea, kus järgmisel hooajal mängin, kuid see selgub mai keskpaigaks ja oleneb pakkumistest,» arvas ta ja lisas, et Friedrichshafenis mängiks ta hea meelega veel, kuid kuna ta on seal juba kaks hooaega olnud, ei välista ka mujale minekut.

Vähemalt 30-aastaseni tahaks Venno mängida välismaal. «Tahan saada maailma üheks parimaks diagonaalründajaks, keda kõik klubid endale mängima tahaksid,» rääkis ta, «edasine sõltub sellest, kuidas tervis vastu peab ja kui palju raha ma suudan koguda. Äkki ei peagi midagi tegema.»

Tagavaraplaan näeb ette Eestisse naasmist ja ülikooli minemist, aga sellele sportlane eriti ei mõtle, sest eelkõige loodab ta veel palju aastaid võrkpallimaailmas laineid lüüa.

Oliver Venno klubid

• 2006–2009 Tartu Pere Leib

• 2009–2010 ACH Volley Bled Sloveenias

• 2010–2012 VfB Friedrichs­hafen Saksamaal