Mart Laidmets: vabade valikute kiituseks

Mart Laidmets Foto: Tairo Lutter

Viimasel ajal on ilmunud ridamisi artikleid, kus kurdetakse, et PISA tulemused näitavad Eesti haridussüsteemi rahvusvahelises võrdluses ebaõiglaselt hästi ehk võrdsed võimalused hästi õppimiseks oleks justkui olemas, samal ajal kui uuemate uuringute järgi olevat toimunud seninägematu kihistumine.

PISA testi korraldab majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD, mille tegevuse peamine eesmärk on majanduse arengu tagamine. Ka PISA testi tehakse väga jämedalt öeldes selleks, et aru saada, kas põhikooli lõpuks oskavad lapsed lugeda, kirjutada ja elementaarselt arvutada ning kas haridussüsteemis on kasutusele võetud uuemad tehnoloogiad.

Seda selleks, et kui baasteadmisi pole põhikooli lõpuks omandatud, siis enamasti jäävadki need tulevase arengu vundamendiks olevad teadmised ja oskused omandamata. Nii mõneski arenenud tööstusriigis ei saavuta baastaset ehk ei jõua PISA teisele tasemele 25–30 protsenti põhikoolilõpetajatest. Sisuliselt on nad kirjaoskamatud. Üsna kindel on, et sellise ettevalmistusega inimestega pole võimalik edendada ka keerukamal tootmisel põhinevat majandussüsteemi. Eestis jääb nende osakaal, kes ei saavuta baastaset, vahemikku 5–10 protsenti.