/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2025/04/01/16749955t1he1d0.jpg)
Linnavalitsus andis hiljuti loa Emajõe ääres olevast endisest keskkatlamaja masuudiraudtee estakaadist poole lammutamiseks, osa säilitatakse kaldapromenaadi ehitamiseks. Kuid raha selleks veel pole ning tööde tegemiseni on aega, mis tähendab, et niipea ei kao sealt ka sügavad mahutid ja ohtlikud luukideta kaevud. Ajutise lahendusena saavad need täna betoonist plokid peale.
Karlova sadama ja Tigutorni vahel Emajõe ääres olev vana masuudiraudtee estakaad pole peale kõrge korstna õhkimist teps ligipääsmatu ja paistab olevat menukas kogunemiskoht – selle roostetanud rauast konstruktsiooni juurde viivad sissetallatud rajad mitmest suunast.
Pooleldi linna maal asuva estakaadi lammutamiseks pole linnavalitsus veel hanget välja kuulutanud, see töö võib seal alata heal juhul juunis.
Kõnealuse kohaga tutvumas käinud karlovlane Alo Põldmäe nentis, et seal varitseb suur oht, sest estakaadi all on kuus mustavat haua- või vannikujulist mahutiava mõõtmetega 3 x 1 meetrit ja neli ümmargust, ligi meetrise läbimõõduga avaust. «Kõik need on pealt lahtised, osas on näha masuuti, osa on poolenisti täis prügi. Ettevaatamatu ringikolaja võib komistades mahutisse sisse kukkuda. Mõnes võiks kütusesse uppuda jõudmata appigi karjuda,» kirjutas ta eilses Tartu Postimehes.
/nginx/o/2025/04/01/16749957t1h1868.jpg)
Tuleb tunnistada, et olukord on Põldmäe kirjeldatust hullemgi: ligi meetrise läbimõõduga avausi pole seal mitte neli, vaid lausa 12, millest kaks jäävad estakaadi kõrvale rohu sisse ja kümme on mahutite peal. Viimastest oli eile luugita üheksa, kukkumismaad paistis neis silma järgi üle kolme meetri. Põhjas paistis vana masuut. Õnnelik kukkuja võib sealt eluga välja pääseda paari hädise redeli abil.
Linnavalitsus on probleemist teadlik, ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak eile. «Varem oli seal vaheaed, mis on nüüd vahelt ära võetud,» sõnas ta. «Paneme kaevuluugid kinni, teisipäeva hommikul vaatasime, et mis materjal sobilik oleks.»
Ligi meetrise läbimõõduga avausi pole seal mitte neli, vaid lausa 12, millest kaks jäävad estakaadi kõrvale rohu sisse ja kümme on mahutite peal.
Avausi polnud mõtet näiteks laudadega kinni katma minna, sest tuli mõelda lahendusele, mis peaks vastu nii ilmale kui ka vandaalitsejatele.
Eile õhtupoolikul teatas Haak, et töövõtja katab täna betoonplokkidega kinni nii estakaadi all olevad üheksa kui ka selle kõrval olevad kaks kaevuava. Viimaseid pidas Haak kõige ohtlikumateks, sest need jäävad rohu sisse ning võivad kevadepoole seal turnijatele märkamatuks jääda.
Kuid päris ohutu pole estakaad ka tänase järel. Kasvõi seetõttu, et mõned raudkonstruktsioonid on ebastabiilsed, mõnes kohas ulatuvad maapinnast välja aga traadiotsad. Ka jäävad avatuks ligi poolteist meetrit sügavad tehnokanalid betoonist platvormi peal. «Need on madalamad, märgatavamad ja sellises kohas peab oma vastutus ka säilima,» selgitas Haak.
/nginx/o/2025/04/01/16749958t1h6012.jpg)
/nginx/o/2025/04/01/16749959t1ha57c.jpg)