Elu ise ⟩ Alles tähendas pealuu surnuks naermist, nüüd piinlikkust – noorte salakeel muutub kiiresti

Raatuse kooli 8. klassi tüdrukud Mia Rauba (vasakult), Helena Farestveit, Merily Rinaldi, Sigrid Aitsen ja Kaisa Sarnit kinnitasid, et sotsiaalmeedias levinud emotikone kasutavad noored tihedalt iga päev ning need aitavad edasi anda emotsioone. Foto: Sille Annuk

Hommikupoolikul kella poole 11 paiku on Tartus Raatuse koolis vahetund. Noored istuvad telefonid näpus treppidel, pinkidel või lihtsalt põrandal nurgas. Enese ümber toimuvat ei paista nad aduvat, ka kella helisedes liigutakse klassiruumi, pilk ekraanile naelutatud.

Selline pilt pole omane üksnes Raatuse koolile, seda näeb kõigis Eesti koolides. Võib öelda, et isegi üle maailma. Elu internetis on Z-generatsiooni võsukestele paralleelmaailm, kus on sõbrad, mängud, videod ja suhtlus. Aga noorte omavaheline suhtlus, kus kasutatakse palju slängi, lühendeid ja võõrkeelseid väljendeid, on kui omamoodi keel. Internetis annavad sellele veel hoogu ja emotsioone emotikonide ehk erinevate kujundite lisamine.

Kuidas seda keelt mõista? Raatuse kooli kaheksanda klassi õpilased Merily Rinaldi, Sig­rid Aitsen, Helena Farestveit, Kaisa Sarnit ja Mia Rauba aitasid selgitada, mida tekstile lisatud üks või teine kujund tähendab.