:format(webp)/nginx/o/2025/04/01/16749565t1h7fa7.jpg)
Tartu loodusmaja suures saalis on aprilli lõpuni avatud näitus «Minu (hääbuv) loodus!», mis toob külastajate ette Ahja, Mehikoorma ja Võnnu kooliõpilaste loomingu. Lisaks hääbuvale rohelusele heidab näitus valgust ka väikeste maakoolide kadumisele.
Näitusel saab tutvuda teostega, mis peegeldavad laste ja noorte arusaamu, kogemusi ja tõlgendusi loodusest ja selle hääbumisest. Teostest õhkub armastus oma kodukandi roheluse vastu, ent ka hirm selle kadumise pärast.
Lisaks loodusele tekitab tõsist muret väikekoolide kadumine. See ei puuduta aga ainult maakohtade noori, vaid jätab oma jälje kogu ühiskonnale, märkis näituse idee autor ja Euroopa kliimapakti saadik Deivi Org.
Näituse avamisel meenutas kirjanik Valdur Mikita oma lapsepõlve Viljandimaal asunud Suislepa mõisakoolis, kus sai vahetundidel jõest kalagi püüda. «Paraku on ka see kool kadunud,» tõdes ta. «Sama saatus ähvardab meie loodusmaastikke, mis on tugevalt seotud nii lapsepõlvemälestuste kui ka kultuuriga.»
Veel lisas kirjanik, et loodus on üks põhilisi loovuse allikaid, mida ei saa õppida koolis – see sünnib elust enesest, kogemustest ja katsetamisest. «Paljud ei teagi enam, milline on värske mulla lõhn,» lausus Mikita. «Linnainimesel tuleb täieliku vaikuse kogemiseks oma kodukohast üha kaugemale sõita.»
Näitus on osa pikemaajalisest projektist, mis aitab noortel mõtestada oma suhet loodusega ning neid mõtteid siis ka sõnas ja kunstis väljendada.