Heljo Pikhof: ütle, kes on su koolivend, ja ma ütlen, kes sa ise oled

Heljo Pikhof Foto: Erakogu

Kui räägime (sotsiaal)-majanduslikust ebavõrdsusest, peame ennekõike silmas mereäärseid häärbereid või eksootilisi võõramaareise. Et ühed saavad neid endale lubada, teised aga mitte. Palju olulisem – ja põlistavam – näitaja võib olla hoopis see, kus koolis su laps käib.

Veebruari viimasel nädalal andis riigikogu kultuurikomisjoni istungil hariduslikust ebavõrdsusest ja haridusrändest ülevaate arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko. Tuleb välja, et pea pooled Eesti algkoolilastest ei käi kodule kõige lähemas koolis. Gümnaasiumiastmes eelistab kodukoolile mõnd kaugemat gümnaasiumi ligi 60 protsenti õppuritest.

Statistikaameti uuring näitab, et juba kümmekond aastat tagasi oli algkoolilapse koolitee kaks korda pikem, kui võinuks olla. Gümnasistide koolitee keskmine pikkus oli aga 15 kilomeetrit, kuigi kolmandikule neist jäi kool vähem kui kahe kilomeetri kaugusele. Mida me nendest kilomeetritest välja võime lugeda? Aga seda, et noore inimese koolitee paneb paika terve pere päevaplaani, nõuab lisatunde liikluses, kujundab ka autojuhiteenust pakkuva vanema (töö)elu või isegi töölt kõrvale jäämise. Sest last tuleb sõidutada veel ka trenni, huviringi jne.