Rein Kilk müüs osa Tartu vaksalist ärisõbrale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rein Kilgilt Tartu vaksali ooteruumid ostnud Aare Käära lubas, et restaureerimistööd lõpevad enne jaanipäeva ning reisijatele teeb raudteejaam uksed lahti juulikuus.

FOTO: Margus Ansu

Majandusraskustesse sattunud ärimees Rein Kilk müüs möödunud nädalal maha osa Tartu ajaloolisest vaksalihoonest. Peamiselt reisijate ootesaaliks mõeldud ruumide uus omanik on Aare Käärale kuuluv OÜ AK-Varad.

Kinnistusraamatu andmetel on Kilk müünud vaksalihoonest maha peamiselt reisijate ootesaaliks mõeldud ruumid soklikorrusel ja esimesel korrusel, mille üldpind on 435 ruutmeetrit.

Asjaõiguslepingu alusel on ruumide uus omanik kantud kinnistusraamatusse sisse 17. aprillil ehk päev pärast seda, kui kohtutäitur oli maha võtnud OÜ Elikante kinnisvarale peale pandud müügikeelu.

Meediaettevõtja Hans H. Luige firma HHL Rühm OÜ kasuks tehtud müügikeeld kehtis seitse päeva ning oli Luige kinnitusel seotud aastatetaguse äritehinguga.

«See oli üks väike finantskohustus. Rein andis mulle oma sõna juba mõni aasta tagasi, aga kahjuks oli asi venima jäänud,» selgitas Luik toimunut Tartu Postimehele ning lisas, et on saanud Kilgiga asja osaliselt selgemaks rääkida. «Ma sain temalt täiendava ausõna.»

Ühine kokkulepe

Rein Kilgi ammune äripartner Aare Käära ütles, et ostis raudteejaama ruumid pragmaatilistel kaalutlustel. «Kuna olen seal ehitustööde projektijuhina aastaid tegutsenud ja et asja mitte venima jätta ... Muidu oleks seal vähemalt pooleks aastaks kõik seisma jäänud,» põhjendas Käära ostu ning kinnitas, et tehingu taga oli mõlemapoolne initsiatiiv.

«See oli kokkuleppel Rein Kilgiga, et asi saaks valmis sellisel kujul, nagu me linnale ja üldsusele lubanud oleme,» ütles Käära, kelle väitel polnud omanikuvahetus ainult juriidiline ümbervormistamine, vaid võttis temalt ka päriselt raha. «Ma ütleks nii, et ostsin turuhinnaga, aga täpset summat ma ei avalikusta. See on meievaheline kokkulepe.»

Käära sõnul jätkavad nad vaksalis remonti ning hiljemalt juulis võiks maja reisijatele avada.

«Täpset kuupäeva ei ütle, aga restaureerimistööd lõpevad 15. juunil ja siis on vaja ainult veel värviga üle käia,» lausus Käära ning avaldas lootust, et linnalt Elikantele lubatud 100 000-eurone toetus ootesaali rajamiseks võiks kanduda üle ka uuele omanikule.

«Me oleme seda linnaga arutanud ja ma väga loodan, et see kandub. Toetus oli küll vormiliselt Elikantele, aga mõte oli ikkagi see, et toetada hoone väljaehitamist esialgsel väärikal kujul, ja nii seda ka tehakse,» lubas Käära ja lisas, et ehituskalkulatsiooni tehes on ta selle rahaga arvestatud.

Linnapea Urmas Kruuse sõnul on nad vaksali müüki istungil arutanud ning ta ei näinud omanikuvahetuses probleemi.

«Meid huvitab sisu ja see tähendab, et väljamakse tehakse igal juhul ainult nende tingimuste täitmisel, mida volikogu on määranud. See tähendab, et ootesaal arendatakse välja ning avatakse linnakodanikele ja reisijatele,» selgitas Kruuse.

Kui linna nõutud tingimused on täidetud, pole Kruuse sõnul vaja minna otsusega uuesti volikogusse. «Uue omanikuga saab lepingu teha täpselt samadel tingimustel, nagu volikogu on määranud,» ütles Kruuse. Leping toetuse maksmiseks sõlmitakse, kui ruumid on valmis.

Tulu üürist

Samamoodi ei tohiks omanikuvahetus mõjutada Elikante sõlmitud 20-aastast üürilepingut ASi Eesti Raudtee tütarfirmaga AS EVR Infra. «Kui omanik vahetub, tuleb üürileping automaatselt üle. Oleme ka nendega rääkinud ja nad on asjaga nõus,» ütles Aare Käära.

Kui palju hakkab EVR Infra ootesaali eest üüri maksma, jättis Käära enda teada. «Mitte midagi müstilist. Aitab ehk osaliselt laenu pehmendada. Ega see vanade majade restaureerimine ole ärilises mõttes tänuväärne tegevus. Ilus on küll vaadata, aga rahaliselt tuleb peale maksta,» lausus ta.



Eesti Raudtee andmetel on rendisummaks kokkulepitud 2339 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.

Rein Kilk jäi eile kommentaarideks Tartu Postimehele tabamatuks.

Tagasi üles