In memoriam ⟩ Suri kunstnik ja Eesti motokultuuri alustala Tapio Markku Lahti

Tapio Markku Lahti saabus Eestisse 1992. aastal ning jäigi siia päriseks. Foto: Are Tralla

Lahkunud on Eesti-Soome kunstnik, Tartu Kunstnike Liidu liige, Jõgeva MC asutajaliige ja Eesti mootorratta kultuuri alustala Tapio Markku Lahti (25. IV 1950–23. III 2025)

Tapiol oli kaks selgelt eristatavat, laiahaardelist ja sündmusterohket eluperioodi – Soome elu ja Eesti elu, mille täitsid põhjalik pühendumine kunstile, perele, mootorratastele, sõpradele ning muidugi tohutule töötegemisele.

Tapio sündis Vaasas, Soomes, tema noorus ja õpingud möödusid Kauhajoki ning Seinäjoki linnas, kus algas tema kunstniku ja ettevõtja tee.

Aastatel 1967–1970 tegutses Tapio näitleja ning lavakujundajana revolutsioonilises Seinäjoki Noorsooteatris, mille etendus «SE-seksuaalivalistus»​ oli tollases Soomes palju kõneainet pakkuv ning seksuaalkasvatuse alguspunkt soome ühiskonnas. Samal ajal tegutses Tapio reklaamikunstnikuna Eteläpohja Kooperatiiv Dekoratsioonifirmas ning tegi esimesed katsetused maalikunstis.

1970–1971 kulusid sõjaväeteenistusele, mis on murranguline iga noore mehe elus. Peale erinevaid muid ülesandeid, kandideeris Tapio kunstnikuks ja lõpetas teenistuse brigaadi joonestajana. Sõjaväest lahkudes otsustas ta luua esimese firma Mainospiste, mis tegeles kauplustele ja kaubandusketile Kesko kujunduste ja reklaamide loomisega. Firma kõrvalt tegutses Tapio veel Härmä supermarketi ja Ylineni kudumisvabriku reklaamijuhina ning proovis kätt illustraatorina, mille tulemuseks olid illustratsioonid raamatule «Moon Härmäst».

Peale pikemat haigust otsustas Tapio 1975. aastal luua uue firma Tapio Markku Lahti Oy, mis tegeles messibokside kujundamisega ning saavutas mitmeid kordi tunnustuse parima näituseboksi eest. Ilusale muinasjutule saabus ootamatu lõpp 1990ndatel saabunud majanduslanguse ehk lamaga: 17 aasta pikkusest tööst jäi Tapiole imekombel alles ainult mootorratas.

Sellel samal imelisel mootorrattal, Moto Cuzzi California II, saabus Tapio 1992. aasta suvel Eestisse otsima uut algust, kaasas tohutu maksuvõlg Soome riigile, purunenud abielu ja tühjad taskud. Eestisse kutsus Tapio Jõgevamaa motolegend Igor Ellisson, kellega koos asutati Jõgeva MC, mille nimisündmuseks on legendaarne mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Sellest üritusest sai Tapio elutöö, mis kulmineerus 2023. aastal mootorrattaskulptuuri loomise ja püstitamisega Jõgeva linna sissesõidule, millega austatakse Eesti mootorrattakultuuri.

1993. aastal asus Tapio õppima Tartu Kunstikooli, kuhu pääsemine oli tema enda sõnade järgi nii suure unistuse täitumine kui päästerõngas. Sama kehtib ka elukaaslase Ainaga kokku saamise kohta, kellega koos sulanduti kiiresti Tartu aktiivsesse kultuuriellu ning täiendati seda Tapio rõõmsa meele, sügava mõtte ja avatud ühiskonnast pärineva maailmavaatega.

Tapio lõpetas Kunstikoolis viie aastaga nii kunstilise kujundamise kui skulptuuri erialad. Kooli lõpetamise järgselt 1998. aastal hakkas ta peagi Kõrgemaks Kunstikooliks (tänane Pallas) muutunud õppeasutuses rajama siiditrüki stuudiot ja graafika töökoda, kus töötas õppejõu ja meistrina 2001. aastani, andes oma tegevusega suure panuse kooli kiirele arengule. Tapio osales oma teostega mitmetel näitustel nii Eesti kui Soomes ning oli aastast 2000 Tartu Kunstnike Liidu liige.

2002. aastal asus Tapio rajama uut kodu Raja küla vanasse koolimajja, kus elas ja töötas oma elu lõpuni. 2009. aastal abiellus ta Rutaga ja neil sündis poeg Lennart. Tapio jaoks oli pere kõige olulisem, eriti jõuluaeg kui kõik kokku said. Pere toetus ja Ruta vankumatu armastus aitasid Tapiol realiseerida oma elutöö, mis jääb tähistama Eesti mootorrattakultuuri sündi veel pikkadeks aastateks.

Tapio elus oli kõike palju. Palju sõpru, palju nakatavat naeru, armastust ja andmisrõõmu ning väga palju tööd. Tapiol oli õnne ning ebaõnne osaleda murrangulistes protsessides, paljust oli ta sunnitud loobuma ning uuesti ja uuesti alustama. Mida rohkem ta kaotas, seda ilmekamalt ta suutis väärtustada seda, mis alles ning millel on tähendus.

Tapiot jäävad leinama abikaasa Ruta ja lapsed: Lennart, Nora, Toni, Kristiina, Kaspar, Karoliina, Mariliis ja Helen.

Ärasaatmine laupäeval 29. märts kell 13.00 Äksi kirikus ja kell 15.00 Tartu krematooriumis.

Jõgeva MC

Kõrgem Kunstikool Pallas

Tartu Kunstikool

Tartu Kunstnike Liit