Küsimus seisab ju selles, kellele jääb Eestis põhiseaduslik õigus valida saadikuid. Kas ainult Eesti Vabariigi kodanikele või laieneb see jätkuvalt ka neile, kes pole suutnud nüüd juba enam kui 30 aastaga jõuda otsusele, kus on nende kodumaa, mille nimel nad on nõus võitlema ja vajadusel ka elu andma. Agressorriigi kodanikest ma isegi ei räägi, sest nende valik on juba tehtud ja neil on võimalus valida oma kodumaal.
Kui veidi üldistatumalt võtta, siis peaks olema meie omavalitsus organ, kus otsustatakse enamik kohaliku elu küsimusi. Olgu see siis planeering, mingi arendusprojekt, kogukonna kaasamise üritus, laulupidu, laste huviharidus ja palju muud. See on kõigi selle kogukonna liikmete ühishuvi, kes tunnevad ennast sinna kuuluvat.