Lenne Rähn-Kuusik: vandalism Ihastes on linnavalitsuse tegemata töö tagajärg

Lenne Rähn-Kuusik Foto: Kristjan Teedema

Hiljuti vapustas Ihaste elanikke uudis sellest, kuidas öösel tulistati õhupüssiga mitme auto akendesse. Veel kümmekond aastat tagasi oli Vana-Ihaste rahulik ja turvaline kant, valitses äärelinnale omane unine miljöö, ent see on muutumas.

Eks ole Ihasteski olnud murdvarguste laineid, mis on meelde tuletanud naabrivalve vajadust ja on toiminud omamoodi kogukonna liitjana. Aga need on olnud mööduvad asjad ja tegude toimepanijad kaugemalt pärit. Sealses heakorrastatud ja avatud ruumis üles kasvanud noortel ei ole tulnud mõttessegi oma kodukandis märatseda.

Eelmisel suvel hakkasid Vana-Ihastesse ilmuma inetud grafitid. Soditi bussipeatuseid, avalikus lugemisnurgas seisnud raamatukapp ja muud. Kui elanikud mäkerdised eemaldasid, tehti kiirelt uued.

Kui hakata süüvima põhjustesse, ei saa mööda vaadata sellest, et viimastel aastatel on Ihaste ja selle naabruskond jõuliselt arenenud: välja on ehitatud uusi elamualasid, lausa tänavate kaupa. Surve kasvada on jätkuv.

Hoogsat paisumist õhutab tagant linnavalitsuse retoorika endise suvilarajooni linlikumaks muutmisest, mida viiakse ellu eelkõige elamuarenduse teel. Ent ühiskondlikele aladele jäetakse rajamata spordiväljakud, mänguplatsid, avalik rand, lasteaed ja kool – ehkki üld- ja detailplaneeringud neid ette näevad.

Kui linn rajanuks valimiste eel linnapea Urmas Klaasi poolt Ihaste elanikele lubatud kooli, olnuks võimalik sinna luua ka kogukonnaruumid, näiteks väikese kohaliku haruraamatukogu, kus aktiivsed ühingud ja ettevõtted saanuks korraldada üritusi ja huvitegevust. Selline vaba aja veetmise koht Ihastes puudub. Pole ka noortekeskust, kus kasvava elanikkonna nooremad liikmed võiks turvaliselt ja põnevalt aega sisustada.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni liikmena juhtisin sügisel korduvalt haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski tähelepanu sellele, et kultuur ei tohiks olla tsentraliseeritud, elitaarne nähtus. Arengukava 2025–2035 eesmärkideks on seatud, et linna asumiseltside liikmete arv peab suurenema, samuti nende korraldatavate ürituste hulk.

Paisumist õhutab retoorika suvilarajooni linlikumaks muutmisest, mida viiakse ellu eelkõige elamuarenduse teel, aga rajamata jäävad spordiväljakud, laste mänguplatsid, avalik rand, lasteaed ja kool.

Kultuurikomisjoni koosolekul oktoobris, kus arengukava tutvustati, tõstsin esile, et paraku ei ole pööratud tähelepanu sellele, et igas linnaosas polegi kultuuritegevusteks sobivat kohta. Linn peab minu hinnangul toetama kultuuri jõudmist ka muudesse linnaosadesse peale kesklinna ja seda mitte ainult kord aastas toimuvate linnaosapäevade vormis.

Ammu räägitud ja lubatud Ihaste kooli detailplaneering on linnavalitsuse kinnitusel koostamisel. Kas sinna planeeritakse ka kogukondliku kasutusega ruum, sees ja väljas, näitab aeg. Kuniks aga selle hoone valmimisaega ei osata ennustadagi, tuleks leida muu lahendus. Kasvõi mõne praegu kasutamata seisva suvila pind, mida võiks üürida ja kasutada kohaliku raamatukogu ja sündmuskeskusena.

Kindlasti tuleks mõelda noortele, luua piirkonnas sportimise ja turvalise vaba aja veetmise võimalusi. Usun, et kui küsida noortelt endilt, tuleks neilt vahvaid ja teostatavaid ideid. Koostööd huvitegevuse vajaduste välja selgitamisel saaks teha ka piirkonna asumiseltside ja aktiivsete kogukonna liikmetega. Kuidas aga panna linnavalitsust Raekoja platsi ümbrusest kaugemale vaatama?