Mihkel Lees: elanikkonnakaitsele peab rohkem raha leidma

Mihkel Lees Foto: Mati Leet

Iga kord, kui (sotsiaal)meedias räägitakse kriisivalmidusest, leidub neid, kes süüdistavad rääkijaid tühjas hirmutamises. «Eesti pole ju sõjas; turvalisuse võti on hoopis Venemaaga heade suhete hoidmises; raha on ka mujale vaja» on mõned peamistest argumentidest, millega üritatakse inimesi uinutada.

Minu hinnangul tuleb kriisivalmiduse suurendamiseks näha praegu vaeva rohkem kui kunagi varem. Ka Tartu kogemused näitavad, et varased ettevalmistused on ennast kuhjaga ära tasunud. Abilinnapea tööst meenuvad mulle kõige eredamalt koroonakriis ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine.​ Kui teised alles alustasid, käis meil juba töö.

Usutavasti mäletavad tartlased Eesti suurimat vaktsineerimiskeskust A. Le Coqi spordihoones. Valmistasime keskuse ette tükk aega enne seda, kui vaktsiinid laiatarbekaubaks muutusid. Siis leidus irvitajaid, kelle arvates oli rumal ettevalmistusi teha enne, kui jätkub vaktsiine. Aga ühel päeval olid vaktsiinid kohal. Mitmetes Eesti teistes piirkondades ummistasid inimesed meditsiiniasutuste koridore, sest ettevalmistused polnud piisavad ja kõikide soovijatega ei suudetud tegeleda. Tartus aga tehti 1500 vaktsiinisüsti päevas. Tuldi ka Sõrvest ja Säärest, sest meie süsteem töötas.