:format(webp)/nginx/o/2025/03/17/16718898t1h14fb.jpg)
Iga kord, kui (sotsiaal)meedias räägitakse kriisivalmidusest, leidub neid, kes süüdistavad rääkijaid tühjas hirmutamises. «Eesti pole ju sõjas; turvalisuse võti on hoopis Venemaaga heade suhete hoidmises; raha on ka mujale vaja» on mõned peamistest argumentidest, millega üritatakse inimesi uinutada.
Minu hinnangul tuleb kriisivalmiduse suurendamiseks näha praegu vaeva rohkem kui kunagi varem. Ka Tartu kogemused näitavad, et varased ettevalmistused on ennast kuhjaga ära tasunud. Abilinnapea tööst meenuvad mulle kõige eredamalt koroonakriis ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine. Kui teised alles alustasid, käis meil juba töö.