Politseinikke viib halvale teele omakasu

Lõuna prefekti Tarmo Kohvi sõnul on möödas nõukogude aeg, kui inspektor tuli purjus peaga tööle ning tema ülemus pidi seejärel tagasi astuma. «Mina arvan, et kui midagi on juhtunud, siis tuleb selle probleemiga tegelda ja see lahendada,» ütles Kohv. Foto: Kristjan Teedema

Kahe ja poole aasta jooksul on Lõuna prefektuurist sattunud uurimise alla juba viis politseiametnikku, kellest kaks on olnud juhtival ametikohal. Lõuna prefekt Tarmo Kohv, kuidas on võimalik, et meil töötavad politseis kurjategijad?
 

No enam ei tööta ju ... Aga seda on hästi keeruline kommenteerida. Olen seda ka ise mõelnud, kuidas sellised teod üldse võimalikuks saavad. Eks sellele küsimusele peavad vastuse andma ennekõike asjaosalised ise, et miks minnakse kuritegelikule teele. Kui inimene tuleb politseisse tööle, siis ma eeldan, et ta on aus inimene.

Loomulikult ma eeldan, et need inimesed, kes meil praegu palgal on ja oma igapäevast tööd teevad, on sada protsenti ausad inimesed. Selle mõttega ju kedagi kunagi tööle ei võeta, et äkki ta on kurjategija.

Aga paraku on saanud selgeks, et selliseid libastumisi on, ja kui me arvestame praegu ka seda, et see rahvahulk, kes politsei- ja piirivalveametis töötab, on nii meeletult suur, siis ma ütlen, et kõik on inimesed.

Te olete pea kõigi nende juhtumite järel öelnud avalikkusele, et väga kahju, et see on juhtunud, aga samas näitab see sisekontrolli head tööd.

Aga see näitabki ju, sest kui need asjad välja ei tuleks, siis need inimesed töötaks endiselt meie keskel. Arvan, et see on väga normaalne, et sellised teod varem või hiljem päevavalgele tulevad, sest kontrollistruktuur on teinud viimastel aastatel väga tõhusat tööd.

Küsimus on tihti vaid selles, kes neid juhtumeid menetleb. Kas meie sisekontroll või kaitsepolitseiamet. Küsimus on paragrahvis või menetlusalluvuses. Aga kokkuvõttes, kui ikka kusagilt tuleb signaal, et inimene on läinud halvale teele, siis seda kontrollitakse ja kui see leiab kinnitust, lõpeb see sellega, et inimene saab politsei poolt kahtlustuse.

Ma väidan, et kogu informatsiooni, mis meil on, kontrollitakse väga põhjalikult ja seda, et midagi jääks märkamata, fikseerimata või karistamata, ei ole. See on fakt.
 
Kas teie sisekontroll teeb siis palju tõhusamat tööd kui Põhja, Ida või Lääne prefektuuris?

Mina ei ole päris õige mees sellele vastama. Sellele peab vastama peadirektor. Tema annab hinnanguid kõikidele prefektuuridele. Aga teisalt ma kinnitan küll, et Lõuna prefektuuri sisekontrollitalitus on olnud heal tasemel ja seda näitavad tegelikult ka tulemused ehk needsamad avastatud kuriteod.

Kuigi paljud neist on veel staadiumis, kus need ei ole lõplikku süüdimõistvat kohtuotsust saanud. Kedagi ei saa enneaegselt kurjategijaks tembeldada. Paljud asjad on ju veel pooleli ja lõpliku hinnangu annab kohus.

Kas te tahate öelda, et see, et meie politseistruktuuri sees töötavad kurjategijad, on paratamatu?

Ei, ma ei ütle kindlasti seda, aga selle eest ei ole mitte keegi mitte kunagi kaitstud. Mina ei näe ju mitte kellegi sisse. Mina näen inimese välist kesta. Aga milline ta tegelikult on, seda on väga keeruline hinnata.

Seda püütakse küll teha kõikvõimalike taustakontrollidega alates hetkest, kui inimene tööle tuleb, ja igapäevase monitooringuga ehk kuidas ta käitub ja tööülesandeid täidab, aga lõpuni ühegi inimese sisse ei ole võimalik näha. Olen selles täiesti veendunud.

Kui palju te tunnete endal vastutust nende juhtumite eest?

See on ka väga keeruline küsimus. Ma ju võin võtta kogu vastutuse enda õlgadele ja öelda, et mina olengi selles süüdi, aga arvan, et ükski juht ei kihuta kedagi kuritegelikule teele. Kui need juhtumid ei oleks päevavalgele tulnud või oleks lõppenud kuidagi kahtlasel moel või oleks neid kuidagi varjatud või kallutatud, siis ma tunneks loomulikult endal vastutust, aga niikaua, kui need asjad ikkagi päevavalgele jõuavad, ei näe ma probleemi. Selleks meie sisekontroll ju ongi.

Nende üks töö eesmärk ongi puhastada organisatsiooni. Mida vähem neil on tööd, seda parem, aga teisalt tuleb see töö ära teha.   

Te ei ole tundnud ühegi juhtumi järel, et teile kui juhile antud usalduslimiit on täis ja nüüd tuleks mõelda tagasiastumisele?

Seda tunnet ei ole ma küll tundnud. Olen alati küsinud hinnanguid ka oma juhi ehk peadirektori käest ja siiamaani ei ole sellist etteheidet mulle esitatud.

Aga mida te isiklikult olete teinud, et sellised asjad ei juhtuks?

Minu töö ongi monitoorida ja vaadata ning teha teenistuslikku järelevalvet selle üle, mis siin asutuses toimub. Ehk kui midagi tundub kahtlane või kui kusagilt tuleb mingi informatsioon, tuleb seda ilmtingimata kontrollida.

Minu otsustus ongi ju see, et me vaataks ja kontrolliks, ja kui on kahtlusi, tuleb sellele vastavalt reageerida.

Järelikult on monitoorimine olnud ebapiisav, kui selliseid asju tegevad politseinikud jõuavad nii kõrgele positsioonile?

Nojah, aga ega siis selliseid tegusid ei tehta terve elu või kogu karjääri jooksul, mis siin teenitakse. Paraku toimuvad need teod mingil hetkel.

Üldjuhul on need saanud alguse viimase perioodi jooksul ja siis on nad ka päevavalgele tulnud. Aga organisatsiooni tulevad üldjuhul tööle ikkagi ausad inimesed ja ma ei näe põhjust kellegi üleliigseks kahtlustamiseks. Loomulikult on teil õigus seda küsida, aga ma väidan, et üldistust on nende tegude põhjal keeruline teha.  

Miks teie arvates lähevad kõrgel kohal olevad politseiametnikud kuritegelikule teele?

Ilmselt on siin peamine põhjus omakasu, kui me räägime altkäemaksu võtmistest. Põhjus on ka selles, et võib-olla on nende inimeste puhul olnud tegu karistamatuse tundega. Et keegi ei kontrolli ja seda ei märgata. Usun, et need on kaks peamist põhjust, aga ma ei taha väga nende põhjuste üle spekuleerida. Võib teha igasuguseid järeldusi, aga nendest kõikidest on joonistunud selgelt välja omakasu motiiv.

Miks peaks tavaline inimene veel uskuma, et Eesti politsei ei ole korrumpeerunud?

Sel lihtsal põhjusel, et politseis töötab endiselt väga palju ausaid ametnikke. Olen selles täiesti veendunud.

See, et on inimesi, kes on läinud libedale teele, on fakt ja sellega me võitleme, aga teisalt ei näe ma ühtegi põhjust, miks inimesed ei peaks usaldama politseinikke. Ja nad ka teevad seda, sest kui te vaatate avaliku arvamuse uuringuid, on meie usaldusprotsent endiselt üsna suur.

Kas te ise usaldate veel oma alluvaid?

Usaldan küll, ma ei saaks siin muidu töötada. Eeldan, et need inimesed, kes praegu siin asutuses töötavad, on ausad inimesed ning teevad oma tööd kohusetundlikult ja hästi. Arvan, et mitte keegi ei saa töötada kollektiivis, keda ta ei usalda.

Kuidas need juhtumid on teid mõjutanud?

Ma usun, et need on mõjutanud üsna isiklikult. Ega ükski selline juhtum ei jää minul endal läbi elamata. Kuidas ma neid läbi elan, selle jätan enda teada, aga on tõsi, et negatiivset emotsiooni tekitavad need päris palju.  

Teie ametiaeg saab 2014. aasta lõpus läbi, kas te tahaksite jätkata sellel ametikohal veel viis aastat?

See küsimus on enneaegne. Sinna on veel piisavalt aega, aga kui selline ettepanek tehakse, siis miks mitte.

Viimase kahe ja poole aastaga uurimise alla sattunud Lõuna prefektuuri politseiametnikud

11. aprill 2012
Lõuna prefektuuri sisekontroll pidas kinni narkokuritegude talituse juhi Jarek Pavlihhini, kes on jäetud kuueks kuuks vahi alla. Kahtlustuse järgi omastas politseiametnik prefektuuri raha. Samuti kahtlustatakse teda riigisaladusega kaitstud informatsiooni avalikustamises ning tõendi kõrvaldamises, mis võis takistada kuriteo uurimist.

12. märts 2012
Lõuna prefektuuri sisekontrollitalituse töötajad pidasid kahtlustatavana kinni liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Marek Kirsipuu, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ametialase informatsiooni edastamise eest ning selles, et osa ebaseaduslikult edastatud informatsioonist kogus liikluspolitseinik oma kolleegide varjatud jälgimisega. Teisiti öeldes kahtlustatakse politseinikku kokkumängus rekkajuhtidega.

1. juuni 2011
Töölt lahkus Lõuna prefektuuri staažikas liikluspolitseinik Kalev Aas. Põhjuseks sisekontrolli huviorbiiti sattumine seoses võimaliku altkäemaksu andmisega. Kahtlustuse kohaselt andis prefektuuri töötaja 2011. aasta aprillis töövälisel ajal altkäemaksu selle eest, et tema sugulase auto tunnistataks tehniliselt korras olevaks.

10. jaanuar 2011
Kaitsepolitsei pidas kahtlustatavana kinni Lõuna prefektuuri juhtiva kriminaalpolitseiniku Indrek Ploompuu, keda kahtlustati korduvas altkäemaksu võtmises. Selle aasta viiendal märtsil mõistis kohus Ploompuule karistuseks kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse, millest kuulub ärakandmisele kaks kuud ja 15 päeva. Ülejäänud vangistust ei tule kanda, kui süüdistatav ei pane temale määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

16. juuni 2010
Lõuna prefektuuri sisekontroll pidas kinni politseiuurija Viivika Kuuse, keda kahtlustati kriminaalmenetlusi puudutava info korduvas edastamises kurjategijale. Kriminaaltalituse vaneminspektorit Viivika Kuuske kahtlustati kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises, kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ning valeütluste andmises.