Kolmas probleem: see, millest ei räägita, puudub teabe üksuse siseauditi kvaliteedi kohta.
Aga kes kontrollib kontrollijat? Ka sellele on siseauditi standardid mõelnud. Esmane on loomulikult enesekontroll, nii pidevate tegevuste kui ka korraliste enesehindamistena. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab siseauditi funktsiooni toimimisele hinnangu andma ka väline sõltumatu asjatundja. Kõik need tegevused mahuvad linna siseauditi põhimääruses lakooniliselt sõnastatud lause taha: «Siseauditi juht koostab kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi, mille alusel on võimalik hinnata siseauditi vastavust vajadustele, standarditele ja eetikakoodeksile, ning korraldab selle järgimise.»
Paraku ei ole senises tegevusplaanis ega siseauditi juhi aastaaruandes kajastust selle kohta, milliseid samme astub siseauditi üksus oma töö parendamisel ja siseauditi standarditele vastavuse tagamisel. On seda kajastama pidav kvaliteediprogramm üldse olemas? Kui ka on ja tegevused toimuvad, pole sellest volikogule nõuetekohast ülevaadet antud. Väga loomulik oleks teha seda just aastaaruandes. Rääkimata sellest, et auditite aruandes tuleb kajastada see, kui töö ei ole tehtud kooskõlas standarditega, ning tuua välja ka mittevastavuse ulatus.
Siin artiklis viidatud standardid on võrreldes eelmise aastaga oluliselt uuenenud ning jõustusid juba selle aastal algul. Edumeelsemad siseauditi üksused analüüsisid neist tulenevaid muudatusi juba 2024. aastal, et õigeks ajaks valmis olla.
Tagasihoidlik märge 2025. aasta siseauditi tegevusplaanis viitab, et linna siseauditi üksus võtab selle ette sel aastal. Olles ise standardid juba oma tööks läbi töötanud, võin vihjata: töökorralduse ülevaatamise kõrval vajab lisandunud nõuetest tulenevalt muutmist ka linna siseauditi põhimäärus. Samuti tuleb koostada siseauditi strateegia pikema visiooni elluviimiseks ning välja töötada tulemusnäitajad.
See on kõik vajalik selleks, et volikogu kui kõrgeim juhtorgan saaks veenduda ja saada kinnitust, et neile antud infot arvestades on siseauditi üksus toiminud tõhusalt ja mõjusalt. Oluline on rõhutada, et volikogu ei pea oskama seda teavet küsida, vaid siseauditi juhil on kohustus anda vajalikku teavet, et volikogu saaks kanda kõrgema juhtorgani rolli.
Seda enam soovitan linnavolikogul kavandada järgmise aasta eelarvesse ressursid siseauditi funktsiooni välise kvaliteedihindamise tellimiseks. Siis saaks selgust, kuhu esimesed kolm aastat siseauditi üksusena on viinud ja kust kibeleb parandamise järele.