Ettevaatust! «Enesetapja» pressib sotsiaalmeedias tüdrukutelt välja intiimseid pilte

Armukelmid võtavad viimasel ajal ühendust sotsiaalmeediarakenduse Snapchat kaudu alaealiste tüdrukutega. Foto: Thomas White

Viimasel ajal on mitu kooli ja ka lapsevanemad teatanud tüdrukutele kirjutavast suitsiidsete mõtetega noormehest, kes on aga pettur, postitas Tartu- ja Jõgevamaa veebipolitseinik Alik Säde sotsiaalmeediasse hoiatuse.

Alik Säde sõnul on pettur senistes juhtumites saatnud sotsiaalmeedias kas Snapchati, Tiktoki või teiste kanalite kaudu sõbrakutse 8–13-aastastele tüdrukutele. 

Alustab «murega»

Kahjuks paljud noored ei kontrolli oma jälgijate tausta ja suhtlevad ka paljude võõrastega. «Jagavad enda kohta pilte ja informatsiooni avalikult,» nentis Säde.

Kui tüdruk on sõbrakutse vastu võtnud, on kõnealune pettur hakanud talle rääkima, et ta on samuti õpilane, kellel on aga suitsiidimõtted. Vestluse sisuks on näiteks, et end noormehena esitlev pettur soovib ennast tappa ja hirmutab kas tablettide võtmise, katuselt alla hüppamise või enda üles poomisega.

Kogu vestluse tegelik mõte on ähvardada, et «noormees» võtabki endalt elu, kui tüdruk ei saada talle endast pilte. «Tavaliselt algab vestlus lihtsalt – asjadest, kodust, näost, riietest, kuni jõutakse alasti piltideni,» kirjeldas Säde petturi käitumist. «Mida rohkem suheldakse võõraga, seda rohkem jagatakse enda kohta informatsiooni.»

Pärast piltide saatmist suhtlus aga ei lõpe. «Enamasti on eesmärk alati üks: saada lähemalt tuttavaks, saada inimesest pilte ja siis ühel hetkel hakatakse nende piltide kaudu inimest ähvardama ning temalt raha välja petma,» rääkis ta.

«Sõbrast» saab ähvardaja

Veebipolitseinik Alik Säde nentis, et seesugune praegu noorte seas leviv skeem ei ole midagi uut. Ta selgitas, et olemuselt on tegu armukelmusega, milles varem on püütud tüssata eeskätt keskealisi inimesi, nii mehi kui naisi.

Kuid muster on olnud sama: vestluse käigus kogutakse ohvrilt isiklikku teavet ja pilte, mille kaudu hakatakse inimest lõpuks omakasupüüdlikult mõjutama. 

«Küll räägitakse haigustest ja haiglaarvete tasumisest, lennupileti soetamisest,» märkis Säde. «Või siis kasutatakse saadud intiimseid fotosid selleks, et ähvarduste abil raha nõuda, või siis hirmutatakse saata pildid inimese lähedastele, tuttavatele, kolleegidele.»

Mida ette võtta? Veebipolitseinik Säde möönis, et kui täiskasvanud oskavad üldjuhul õiget valest eristada, siis lapsed tihtilugu veel mitte. Seega on lapsevanematel ja ka õpetajatel esmatähtis lapsi hoiatada ja julgustada neid iga mure korral vanemate poole pöörduma, toonitas ta.

«Kui selline usalduslik suhe on loodud, siis võib loota, et kui ta on kuskil vestlusrakenduses suheldes oma tuttava pärast muretsema hakanud, siis ta tuleb ja räägib sellest. Sellisel juhul saavad laps ja tema vanem koos hinnata, kas tegemist on päriselt kriitilise sündmusega, millest peaks kohe häirekeskust teavitama ja inimesele abi andma, või on tegu manipuleerimisega,» rääkis Säde.

Pane tähele!

Politsei toonitab, et selliste juhtumite puhul on oluline, et lapsel oleks võimalus kellegi poole pöörduda. 

Soovitused lastele

Võõraid inimesi ei tohi sõbraks võtta.

Võõrastele ei tohi jagada endast olulist teavet, ka ei või neile pilte jagada.

Mure korral tuleb pöörduda lähedase täiskasvanu või veebipolitseiniku poole või lasteabi telefonile 116 111.

Soovitused täiskasvanule

Looge lastega usalduslik suhe, et nad julgeksid murega teie poole pöörduda.

Kuulake lapsi ja tundke huvi, kellega nad silmast silma ja ka veebis suhtlevad.

Vaadake aeg-ajalt lapsega koos üle tema telefoni sisu, rakendused ning veenduge, et kasutusel olevad rakendused on lapsele eakohased.