Tiia Kõnnussaar: kas me tahame seda?

Tiia Kõnnussaar Foto: Erakogu

Ookeani taga toimuvat võib nimetada suuremat sorti poliitiliseks maavärinaks. Võib juhtuda (loodan väga, et siinkohal eksin), et tulevikus räägitakse sellest samamoodi nagu bolševike riigipöördest 1917 või Hitleri võimuletulekust 1933 või ka ühteseotuna Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi algusega 2022. aastal.

Kahjuks tundub, et meil on praegu võimalus reaalajas jälgida, kuidas demokraatliku riigi lammutamine käib ja mida see tähendab Ameerika inimestele. Olles selle protsessi tunnistajad, võime endalt küsida: kas see on tee, mille valiksime?

Neid küsimusi poleks tarvis esitada, kui mitte sotsiaalmeedias ei torkaks teravalt silma, kui paljud me endi kaasmaalased püüavad hiljuti Valge maja ovaalsaalis toimunud häbiväärse spektaakli järel mõista pigem Trumpi kui oma riigi eest seisvat Zelenskõid ning õigustada Putinit, järgides Kremli narratiivi.