/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/02/16692581t1h6f56.jpg)
Kuidas kirjutada luuletust? Kuidas saavutada head vormi ja õnnetunnet? Kuidas ennast ära tappa? Kuidas ennast kiiresti ja valutult ära tappa? Kuidas vabaneda kõhurasvast jäädavalt? Selliste küsimustega algab Meiu Mündi novell, mis tõi talle Tuglase novelliauhinna. Ja seegi küsimus on auhinnaväärilises jutus oluline: kuidas joonistada kassi?
Žürii on leidnud, et Meiu Mündi novellis «Kuidas saada heaks» (ilmunud Loomingus 10/2024) avaldub autorile iseloomulik mahlakas ja elutruu tekst nii otsese kõne kui ka sisekõne vormis.
«Minategelase eneseirooniline ja nukravõitu huumor varjab küll traagikat, kuid mõjub soojalt ning lähendab lugejat tegelastele. Novell annab väga hästi edasi inimloomust oma vastuolulisuses, mis on täis kahtlusi ja vastandlikke tundeid. Loo jutustamine katkestatakse oskuslikult, ühest vastust andmata, ent seda mõjuvamalt,» on vahendatud žürii arvamust Eesti kirjanike liidu asjakohases teates.
Kirjanik ja kunstnik
Meiu Münt kui kirjanik on oma loomingut ka raamatuna avaldanud, kuid mitte proosat. Luulekogu «Tuuletus linnas» ilmus aastal 2022, kirjastajaks märgitud Mündike. Pisikeses raamatus on 35 haikut ja 18 pikemat luuletust. Ühes neist on kirjas read «Käisin psühhiaatri juures, / võtsin antidepressante, / rahusteid / ja unerohtu.»
Psühhiaatrist ja psühholoogist on juttu ka auhinnatud novellis nagu ka ravimist ja alkoholist. Näiteks: «... sa teadsid ju küll, et ma võtsin antidepressante, ma olin haige, mul oli depressioon, ja lisaks sellele olin ma iga viimane kui kord lihtsalt rohkem või vähem purjus, kui ma sinuga magasin.» Ja samuti: «Ma vist olin olnud liiga lahke … Või oli asi ka selles, et ma läksin liiale antidepressantide ja alkoholi segamisega.»
Meiu Mündi luulekogu esikaanel on repro tema maalist «Hingelind». Kunstisõbralike lugejate hinge ongi ta ennast jäädvustanud seni kui kunstnik.
Meiu Münt sündis 10. juunil 1972 Tartus, lõpetas 1992 Tartu kunstikooli kunstnik-kujundaja erialal ja 1999 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti erialal. Kui ta oli jõudnud sealsamas ühele poole õpetajakoolitusega ja saanud aastal 2001 kunstiõpetuse õpetaja kutse, sai temast Tartu kõrgema kunstikooli maalimise õppejõud.
Näitustel on ta oma kunstiloominguga esinenud alates aastast 1997 ning on Tartu kunstnike liidu ja ka Eesti kunstnike liidu liige. 2014. aastal sai ta Ado Vabbe kunstipreemia.
Viis aastat tagasi andis Tartu kunstnike liit välja raamatu «Must ja punane». Selles 168-leheküljelises teoses on rohkesti Meiu Mündi maalide ja joonistuste reprosid.
Sissejuhatusse on teose koostanud Peeter Talvistu kirjutanud, et kunstnik on tuntud oma loominguga, mis pakub vaatamisel sageli mingit sõnulseletamatut igatsust ja tühjust, midagi muinasjutulist ja nostalgilist, aga kui tema pildid kogu loomeajast üle vaadata, selgub kunstniku valmisolek muutustele, uutele nüanssidele.
Raamatus on avaldatud ka intervjuu Meiu Mündiga. Muu hulgas vastab ta Talvistu küsimusele 2014. aasta «Nägemuste» seeria kohta, milles intervjueerija näeb müstilist või lausa vägivaldset komponenti ning tahab teada, kellest seeria räägib, mis lugu need maalid vestavad.
«Kunstnik on alati osaline oma maalidel toimuvas, see on ju minu looming, aga oma elust ma üks ühele mingeid lugusid küll ei vesta,» vastab kunstnik. «Müstika ja salapära peab säilima, ei ole vaja saladusi ära rääkida. Ma olen üldiselt introvertne inimene, kes ennast meelsasti ei ava, nii et pole mõtet pinnida.»
Järgmine Meiu Mündi näitus Tartu kunstimajas on kavas avada 11. aprillil. Vaadata saab seda 11. maini.
Tuglase novelliauhinna on 1971. aastal asutanud Friedebert Tuglas ise. See on üks Eesti pikima ajalooga katkematult välja antud kirjanduspreemiaid, mille saab igal aastal kaks parimaks tunnistatud novelli autorit. Auhinna annab välja Eesti kirjanike liit koostöös Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega, rahastajaks Eesti kultuurkapital.
Brigitta Davidjants
Seekord andis žürii (Maria Esko, Mart Kangur, Eva Koff, Tiina Laanem, Indrek Mesikepp ja Jaanus Valk) Tuglase novelliauhinna ka Brigitta Davidjantsile.
:format(webp)/nginx/o/2025/03/02/16692582t1h16f8.jpg)
13. juulil 1983 sündinud Brigitta Davidjants on doktorikraadiga teadur Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Aastal 2023 tunnustati teda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamisel aasta muusikaajakirjaniku tiitliga. Ta on avaldanud muu hulgas raamatud «Ida läänepiiril. Türgi, Armeenia, Gruusia» (2010), «Minu Armeenia. Aus vastus» (2017), «(Mitte just) armastuslugu» (2017) ja «Armastuseta» (2019).
Brigitta Davidjants alustab äsja auhinnatud novelli «Vaikusesse» (Looming 1/2024) aistiliselt tajutava ruumi loomisest. Ta viib lugejad keeruliste pere- ja rahvussuhete keskele. Žürii teatel ei ilusta ta sealjuures minategelase mõttemaailma, vaid toob igapäevaste pingete ja rahvuslike traumade vastastikmõjus esile tundmused, mida tavapäraselt ei taheta endale tunnistada. Lugu lõpeb väga suure inimliku üldistusega naiste kaitsetusest.
Žürii hinnangul paistsid seekord auhinna pälvinud tekstid silma väga hea keelekasutuse ja suurepärase kompositsiooni poolest. Mõlemad autorid avaldasid žüriile muljet ka oskusega avada inimolemust selle ebatäiuslikkuses ja haavatavuses, vastuoluliste tõdede paljususes ja üheaegsuses.