GALERII ⟩ Raamatuga kaasas käivate lugude tegelaste seas leidub luulelembene sõjamees ja magusamaias rott

Kristina Pai näitab isikliku kogu raamatut, millest on keegi näriline, ilmselt rott augu läbi närinud. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnaraamatukogus avati näitus raamatutest, millest mõni on küll ka välimuse poolest eriline, kuid vitriinidesse tähelepanu alla on need seatud eelkõige seepärast, et igaühega neist käib kaasas eriline lugu. Seepärast ongi näituse koostanud raamatukoguhoidja Kaja Kleimann andnud näitusele pealkirjaks «Looga raamat».

Looga raamatuid on andnud koostajale enamasti tema kolleegid. Nende hulgas on direktor Kristina Pai kaunistanud väljapanekut muu hulgas raamatuga «Das alte Nürnberg» aastast 1936, mille on rott omal moel läbi lugenud ehk suure augu keskele närinud.

«Olen sageli näidanud raamatut üliõpilastele ja praktikantidele – näete, mis võib juhtuda, kui kogemata midagi magusat raamatu peale läheb,» märgib direktor selle trükise loos.

Paar eksponaati on toonud väljapanekusse ka mõni linnaraamatukogu lugeja, näiteks kaks kunagist kursuseõde Tartu ülikooli ajalooõpingute päevilt – Anu Laas ja Anu Raudsepp. Nende raamatutega käivad kaasas imepärased lood, mis ulatuvad esimese maailmasõja aastaisse, aga ka Nõukogude okupatsiooni algusesse, kui käis nn keelatud raamatute kirvega hävitamine.

Anu Raudsepa kirja pandud loo peategelane on kooliõpetaja ja tõlkija Gustav Martinson (aastast 1940 Kusta Mannermaa), kes palus endale 1917. aastal saata Eestist esimesse maailmasõtta järele Gustav Suitsu luulekogu «Tuulemaa», mida ta oli lugenud juba selle ilmumisel 1913. aastal.

Anu Laas on aga andnud näitusele 1937. aastal ilmunud raamatu «Eesti Vabadussõda 1918–1920», millel on jälg kirvega purustamisest ja mis ilmus tema perekonna raamaturiiulisse 1990. aastate keskel. «Riiulile panija oli kidakeelne ja lahkus siit ilmast 2011. aastal koos raamatu leidmise ja peitmise saladusega,» on Laas märkinud raamatuga kaasas käivas loos.

Kaja Kleimanni sõnul on peaaegu igas raamatus olemas lugu, aga päris tihti juhtub ka, et raamatu endaga on kas juhtunud või seotud lugu, mis teeb selle kuidagi eriliseks.

«Sellistest raamatutest ja lugudest panimegi kokku näituse,» lisas ta. «Mõnes paaris on tähtsam lugu ja mõnes raamat. On väga vanu, mitu põlvkonda ühes peres olnud ja maailmas ringi rännanud raamatuid, on uusi, mida lastele ette loetud või olulistelt inimestelt kingiks saadud.»

Nii näituse koostaja kui ka raamatukogu direktor rääkisid väljapaneku avamisel, et kui keegi lugejatest avastab, et tal on kodus mõni selline erilise looga raamat, on ta oodatud väljapanekut täiendama. Loo võib kirjutada paberile ja anda ükskõik millise raamatukogutöötaja kätte või saata e-posti aadressile [e-mail].

Näitleja ja jutuvestja Piret Päär on väljapanekusse andnud raamatu «Inimnäoline islam», mille autorid on Jaanus Plaat, Tiit Pruuli ja Jaan Tätte, ning tõi näituse avamisele kaasa veel kolm teost. «See on ainulaadne näitus, sest see täieneb, ja tühje riiuleid on veel palju,» lisas ta.

Näituse «Looga raamat» koostamine ja vaatajate ette seadmine on üks eesti raamatu aasta ettevõtmisi linnaraamatukogus. Vaadata saab seda peamaja teisel korrusel (Kompanii 3/5) 15. märtsini esmaspäevast reedeni kell 10–20 ja laupäeviti kell 10–16. Pühapäeviti ja seekord vabariigi aastapäeva puhul ka esmaspäeval on raamatukogu suletud.