GALERII ⟩ Tartlased tähistasid ERMis Eesti Vabariigi 107. aastapäeva

Statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit võttis vastu Tartu aukodaniku tiitli. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Laupäeval, 22. veebruaril toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud kontsertaktus, kus esinesid kõnedega peaminister Kristen Michal, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu linnavolikogu esimees Kaspar Kokk.

Peaminister kinnitas, et Eesti ei tunnusta mitte kunagi riigipiiride jõuga muutmist ning toetab vankumatult Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja demokraatlikult valitud liidrit. Peaministri sõnul on Eesti ülesanne tugevdada Ukraina positsiooni ja suurendada survet Venemaale. «Tegime valitsusega otsuse soetada ja saata Ukrainasse esimesel võimalusel 10 000 suurtükimürsku, millele Kaitsevägi lisab oma varudest 750 000 toidupakki. Lisaks anname esimesel võimalusel ukrainlastele üle 100 miljoni eest Eesti kaitsetööstuse toodangut. Ukraina saab Eesti peale loota nii praegu kui ka tulevikus!»

Peaministri sõnul tuleb tänast julgeolekukriisi kasutada võimalusena innovatsiooniks ja Eesti kaitsetööstuse kasvuks. Ta märkis, et valitsus viib ellu riigi ajaloo suurimat kaitsetööstuse arendamise programmi, mille raames toodavad Eesti ettevõtted üle 400 miljoni euro väärtuses kaitsetoodangut.

Vohav kõigevastasus

Kõneldes Eesti riigikaitsest märkis Michal, et tugeva ja professionaalse kaitseväe ning hästi varustatud ja tugevate liitlaste kõrval põhineb Eesti kaitse vabade kodanike vabatahtlikul ühendusel – Kaitseliidul. «Eestit pole võimalik kaitsta ilma igaühe panuseta, sest kaitstud oleme vaid siis, kui igaüks teeb oma osa.»

Peaminister tõi välja, et mitmed näitajad viitavad paranemisele. «Majanduse langus on olnud pikk ja pahandav,» märkis ta. «Pärast talve tuleb alati kevad. Seda kevadet oleme me pidanud kaua ootama, kuid kõik meie suuremad pangad ennustavad selle aasta majandustõusuks vähemalt 1,5 protsenti ja rohkemgi. Loodetavasti on see tõusu algus.»

Peaminister rõhutas oma kõnes, et Balti riikide lahkumine 8. ja 9. veebruaril Venemaaga ühisest elektrivõrgust oli oluline samm Eesti energiasõltumatuse ja julgeoleku tugevdamisel. «See oli suur jõupingutus paljudele inimestele – energeetikutele, ametkondadele ja liitlastele. Suur tänu kõigile, kes sellesse panustasid!»

Lisaks märkis peaminister, et energeetikas on Eesti ees suur väljakutse – majanduse ja ekspordi kasvu tagamiseks on vaja investeerida uutesse, taskukohast elektrit tootvatesse lahendustesse. Vanad põlevkivijaamad ei suuda enam pakkuda konkurentsivõimelist energiat, mistõttu tuleb arendada tasakaalustatult nii taastuvenergiat, juhitavaid tootmisvõimsusi, energiasalvestust kui ka tulevikus tuumaenergiat.

Michal peatus ka Eestis ilmneval muutusvastasusel, mis valimiste eel on sageli organiseeritud kampaania. Ta nentis, et ajas ei saa tagasi pöörduda – põlevkivi ei ole tuleviku energeetika lahendus, kolhoose ei taastata ja infoajastu ei naase faksimasinate juurde. Väike eksportiv riik peab olema avatud uutele võimalustele, sest vaid kohanemisvõime tagab edu. «Meie eesmärk on vabade kodanike 21. sajandi riik, tulevikku vaatav ja inimesi usaldav, haritud ja edukas. Võime muutuda ja uute oludega kohaneda on olnud Eesti edu alus,» rõhutas Michal.

Peaminister tõstis esile ka Eesti rahva loominguvõimet. Eesti rahva suurim rikkus on meie haridus, kultuur ja keel. Meie loomingulisus väljendub laulupeo traditsioonis, intensiivses teatrielus ning sügavas lugemisharjumuses – igal aastal ilmub ligi 4000 eestikeelset raamatut.

Raamatuaastal kutsus Michal kõiki üles rohkem lugema ja hoidma eesti keelt, sest keel ei ole vaid suhtlusvahend, vaid ka meie mõtlemise alus. «Meie keelt ei võta meilt keegi ära, kui me seda ise ei tee,» rõhutas ta, kutsudes inimesi avastama eestikeelse kirjanduse ilu ja tähendust igapäevaelus.

Viidates peatsele vabariigi aastapäevale kutsus peaminister üles tundma end hästi, nautima pidu ja olema tänulikud esivanematele omariikluse ja kultuuri pärandi eest. «Naudime suurt pidu ja oleme tänulikud esivanematele, kes on pärandanud meile kõige väärtuslikuma – oma maa, oma keele, oma riigi ja oma mõtte.»

Kultuuripealinn jääb

Linnapea Urmas Klaas tõstis esile hiljutist Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrkude õnnestunud lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist, öeldes, et see annab meile kindlust ja hingejõudu ning kohustuse olla ise targad ja iseseisvad. «Nii nagu me enam kui kolme aastakümne eest soovisime.»

Klaas lausus, et kuigi uue aja maailmakorraldajatele meeldib uusi piire tõmmata ja sellega omakorda üle piiri minna, peame me Eesti kestmise nimel olema targad, kokkuhoidvad ning üksteist märkama. «Muidu võib see ime muutuda peopesal sulavaks kristalliks, tegelikuks mälestuste väljaks,» ütles ta ERM-i arhitektuurivõistluse võidutööle viidates.

Tänane Tartu on avatud ja vaba linn, kinnitas linnapea. «Tartu jääb Euroopa kultuuripealinnaks ning meie ees on uued sihid – ehitame iidse Emajõe äärde Siuru kultuurikeskuse, mis on koduks raamatutele, kaunitele kunstidele ja Tartu kogukondadele.»

Aktusel anti kätte ka Tartu aukodaniku ja Tartu Tähe aunimetused.

Tartu aukodaniku tiitli võtsid vastu statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, ajakirjandusloolane Krista Aru ning endine Tartu linnapea ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip. Teenetemärgi Tartu Täht pälvisid folklorist Mare Kõiva, etnoloog Reet Piiri ja näitleja Aivar Tommingas.

Ene-Margit Tiit sõnas oma tänukõnes, et aukodaniku tiitli saamine on talle suur au, kuid lisas siis, et tal on eriti hea meel selle üle, et saab olla just Tartu aukodanik. «Vaba Tartut kannab Tartu vaim, mille sisuks on vaimsus, kultuursus ja haritus – kõik see, mis viib meie rahvast edasi ja tõstab kõrgemale,» sõnas Tiit.

Endine Tartu linnapea ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ütles, et Tartus on talle õpetatud seda, et kõige suurem varandus on see, mis inimesel kahe kõrva vahel seisab. «Mulle on siin selgeks tehtud ka see, et kui sa tahad midagi saada, pead selle nimel pingutama,» sõnas Ansip ning lisas, et on tartlastele toetuse ja tunnustuse eest väga tänulik.

Aktuse kontsertkavas esines ansambel Lonitseera.

Kontsertaktus on järelvaadatav.