juhtkiri ⟩ Emajõgi üllatab. Jälle

Tartus igavene rahu, trammid siin ei kolise. Emajõgi küll ei mahu oma sängi. Soliseb mõnda keldrisse ja ahju. Sellest on meil kahju! - Raimu Hanson ​ Foto: Sille Annuk

Tuhat aastat Tartu ajalugu on käinud Emajõega käsikäes. Peaks nagu harjunud olema. Jõgi on andnud leivakõrvast ja aidanud teenida leiba. Jõgi on aidanud liigutada kaupu ja inimesi enne seda, kui asemele asusid sillutatud teed ja autod. Vahel on jõgi tülinaks, kui teed läbi lõikab, aga mis seal salata, inimene on ikka otsinud jõe lähedust ja teinekord, kui suurvesi üle kallaste tikub, oma valikut kiruma sattunud.

Viimaste aastate lumevaesed talved ja lume sulamise viis on Emajõe veeseisud rekorditest ja inimese elu häirivatest kõrgustest kaugel hoidnud. Pisut ka uinutanud, sest kui kriis kohe ei paista, siis on ju aega valmistuda küll. Millalgi tulevikus.

Me teame aga ka, et seekordne rekordtase 260 sentimeetrit Tartu mõõdulati nullist arvates ei ole ligilähedanegi sellele, mida Emajõgi on Tartus suutnud. Veetaseme absoluutne rekord on veel tubli meeter enam, 373 sentimeetrit üle nulli, see mõõdeti aastal 1867. Kuid üle kolme meetri on vesi kerkinud ka sellel sajandil.