:format(webp)/nginx/o/2025/02/20/16668521t1h2b32.jpg)
20. veebruaril tähistatakse terves maailmas urogünekoloogia päeva, mis on pühendatud naiste ja meeste tervisele ja teadlikkusele, sealhulgas teadlikkusele vaagnapõhjahäiretest. Poolteist aastat tagasi loodud Eesti vaagnapõhjahäirete selts (EVHS) ühendab mitme eriala arste, õdesid ja füsioterapeute.
Mida täpsemalt hõlmab urogünekoloogia eriala?
Arst Ülle Kiisla sõnul on urogünekoloogia günekoloogia alaeriala, mis keskendub naiste vaagnapõhjaorganite talitlushäirete ja/või haiguste diagnoosimisele ja ravile.
Uriinipidamatuse probleemiga puutub elu jooksul kokku iga kolmas naine ja suuremal või vähemal määral emaka/tupe allavajega iga teine sünnitanud naine, seetõttu on mõistetav vaagnapõhjahäirete ravi tähtsus.
Urogünekoloogid ravivad vaagnapõhjahäireid vaagnapõhja taastavate laparoskoopiliste ja tupekaudsete operatsioonidega, kuid kirurgia on ainult üks osa ravist. Vaagnapõhi ise on kompleksne, see koosneb kusitit, tuppe ja pärasoolt toetavatest lihastest, sidekoest ja närvidest ning kahjustused võivad esineda kõigis neis struktuurides.
Vaagnapõhjahäired ei ole ainult naiste probleem, vaid esinevad samuti meestel ja lastel. Seega on vaagnapõhjaorganite talitlushäired mitmesse erialasse puutuv probleem ja hea tulemuse annab koostöö.
/nginx/o/2025/02/20/16668559t1h22a6.jpg)
Eesti vaagnapõhjahäirete selts (EVHS) loodi arstide Tiiu Hermlini ja Ülle Kiisla algatusel 2023. aasta augustis. Seltsi eesmärk on paljude erialade – günekoloogia, uroloogia, proktoloogia, neuroloogia, füsioteraapia, radioloogia jt – spetsialistide koostöö vaagnapõhjahäirete diagnostika ja ravikvaliteedi parandamisel.
Seltsi tööd koordineerib kaheksaliikmeline juhatus ja seltsi liikmeid on 50 ringis.
Juhatuse liikmed, füsioterapeudid Anu Toonverk ja Anete Peterson tuletavad meelde, et günekoloogia valdkonnas räägitakse sageli vaagnapõhjatreeninguist kui olulisest abimehest. Nii see tõepoolest ongi. «Vaagnapõhjalihaste treenimine parandab nende jõudu, vastupidavust, lõõgastusvõimet või nende kombinatsiooni,» selgitas Anu Toonverk. «Kuna vaagnapõhjalihastel on oluline roll põie ja soole sulgurlihaste mehhanismis, siis on nende lihaste teadlik treenimine oluline nii kaebuste ravis kui ka ennetamisel. Kõik naised, igas vanuses, peaksid terve elu vältel vaagnapõhjalihaseid treenima!»
Vaagnapõhjalihaste seisundit on pädevad hindama vaagnapõhjafüsioterapeudid, kes vajadusel koostavad individuaalse treeninguprogrammi. «Füsioterapeudi juhendatud ja järelevalve all harjutuste tegemine on tõhusam kui iseseisvalt tehtav treening,» sõnas Anu Toonverk. «Juhendaja jälgib, et harjutusi tehtaks korrektselt ja järjepidevalt. Lisaks saab füsioterapeut pakkuda tagasisidet ja motivatsiooni.»
:format(webp)/nginx/o/2025/02/20/16668287t1h587a.jpg)
Anete Peterson lisas, et füsioterapeudi roll on tõusnud oluliseks ka raseduse ajal ja sünnituse järel, tagamaks vastse lapsevanema tervise kiiret taastumist ja ennetamaks terviseprobleeme tulevikus.
«Naised vajavad oma elu neil perioodidel julgustamist ja juhtnööre ning füsioterapeudid on just õiged spetsialistid naiste küsimustele ja muredele vastama,» ütles Anete Peterson.
Tartu ülikooli kliinikumi radioloog Kristiina Langemets, samuti seltsi juhatuse liige, selgitas radioloogiliste uuringute tähtsust vaagnapõhjahäirete diagnoosi täpsustamisel. «See on näidustatud siis, kui probleem jääb kliinilisel uuringul ebaselgeks või arst vajab operatsiooni planeerimiseks lisainfot,» rääkis ta.
Taastusarst on aga samuti meeskonna liige. Seltsi juhatusse kuulubki ka Teele Kaarma-Tõnne, kelle ülesanne on vastavalt patsiendi vajadustele ja eesmärkidele koostada individuaalne raviplaan. Ka koordineerib ta ravi, jälgib ja hindab selle efektiivsust ning teeb vajadusel kohandusi.
:format(webp)/nginx/o/2025/02/20/16668291t1h3385.jpg)
Taastusravimeeskonda võivad vaagnapõhjahäirete korral kuuluda lisaks taastusarstile ja vaagnapõhjafüsioterapeudile, ning näiteks onkoloogiliste patsientide puhul lümfiterapeut ja kliiniline psühholoog. Seda eriti püsiva vaagnavalu ning ärevuse ja depressiooni korral. Stress, hirm, ärevus ja psühholoogilised traumad võivad mõjutada ravi tulemusi. «Seetõttu on psühholoogiliste sümptomite käsitlemine ravi edukuse tagamiseks samuti oluline,» ütles Teele Kaarma-Tõnne.
/nginx/o/2025/02/20/16668511t1h11b3.jpg)
Vaagnapõhjahäired võivad kaasneda paljude muudegi haiguste puhul.
Üheks näiteks saab tuua neuroloogia eriala haigused, seljaaju ja peaaju kahjustusega seotud seisundid põhjustavad sageli põie ja pärasoole kontrolli häiret.
Enamasti närvihaiguse ravi üksi ei too kaasa selle funktsiooni paranemist, vaid nõuab erispetsialistidega koostööd, selgitas neuroloog Ülle Krikmann
«Mina liitusin Eesti vaagnapõhjahäirete seltsiga, et oma haigetele tutvustada võimalusi ning korraldada parimat ravi ja käsitlust just selles delikaatses valdkonnas. Lisaks saan pakkuda täiendavaid teadmisi teistele spetsialistidele oma eriala kohta,» ütles ta.
/nginx/o/2025/02/20/16668587t1hca13.jpg)
Osas riikides on loodud spetsiaalsed vaagnapõhjakliinikud, kus kõik selles valdkonnas töötavad spetsialistid teevad tihedat koostööd.
See on ka meie unistus, sõnab naistearst Tiiu Hermlin, kes on Eesti vaagnapõhjahäirete seltsi president.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)