Raatuse raadio astub esimesi samme tuntuse teel

F.R (vasakult), Timmu Malmre, Margus Mauer, Andreas Teder ja Andi Poolak teevad paarikaupa vahetundide ajal Raatuse gümnaasiumi uut kooliraadiot huvijuhi kabinetis, kus on kogu vajalik tehnika. Foto: Kristjan Teedema

Raatuse gümnaasiumi koridorides on nädal aega pikkadel vahetundidel kõlanud muusika ja uudised, sest koo­lipoisid panid pead kokku ja tegid koolile oma raadio.

Esimese päeva ülekanded huvijuhi kabinetist tulid põhimõtteliselt läbi koolikella. Vanad ajad, kui nupuvajutuse peale hakkas igas kooli nurgas midagi äratuskella moodi plärisema, on möödas ning nende asemel lastakse tundide algust ja lõppu tähistades hoopis kõlaritest mahedat muusikat.

Seega ei olnud keeruline kasutada sedasama tehnikat, et edastada hoopis uudiseid, kuulutusi ja muusikat.

Viiest raadionoormehest kõige vanem ja ideega välja tulnud Margus Mauer rääkis, et kahjuks jäi koolikella süsteem kõlaritega siiski lahjaks ning välja tuli mõelda teine lahendus.

Teisele korrusele, kus õpilased meeleldi vahetunni ajal istuvad, paigaldati suured aula kõlarid, huvijuhi kabinetti tuli lisaks võimendi, ning kooliraadio kostab nüüd piisavalt valjusti, et ka teistel korrustel saab kuulata. Need, kes tahavad õppida vaikuses, saavad pageda neljandale korrusele.

Vaja mikrofone

Tehniliselt on kõik tööle saadud ja apsakaid pole esimese töönädala jooksul ette tulnud. Viis poissi teevad vaheldumisi kahekaupa saateid ning järjekord lepitakse omavahel kokku.

F.R kurtis, et seni pole veel populaarsust saavutatud, ning arvas, et tuleb kõvasti pingutada, et teha huvitavaid saateid. Teised aga olid seda meelt, et õpilastel pole veel raadiokuulamise harjumust ning küll see tuleb.

Raadio on praegu kasutanud kooli tehnikat, aga kuna juurde oleks vaja üsnagi kalleid mikrofone, osaleti projektiga linnakonkursil toetuse saamiseks. Kui 200 eurot laekub, saab hankida juhtmeta mikrofonid, mis lubavad raadiotegijatel ka koridori minna ja teisi õpilasi kaasata.

Linnale esitati kaheksa projekti, mida hindasid noored ja noortega töötajad. Raha otsustati anda kuuele ettevõtmisele, mille hulgas on näiteks käpiknukkude valmistamise õppevideo tegemine ning DJ-oskuste õpetamine lastekodulastele ja hooldekodu klientidele.

Plaanis on korraldada ka filmiõhtuid kõigis linna noortekeskustes, panna noori üksteisele loodusteadmisi jagama ning õpetada neid tervislikke eluviise järgima.

Linna noorsooteenistuse peaspetsialist Anne Õuemaa rääkis, et ülejäänud kaks jäid toetuseta põhiliselt seetõttu, et tegevused olid mõeldud liiga kitsale seltskonnale. Eesmärgiks oli anda raha neile, kelle tehtu mõjutaks võimalikult paljusid.

Raha saab ka sügisel

Projektide hindajad andsid tagasisidet ja nõuandeid, nii et järgmiseks taotlusvooruks saab mõtteid pisut laiendada.

Millal noored jälle raha taotleda saavad, ei ole praegu veel selge. «Eks me peame arvestama noorte elutsükliga, mis on üldjuhul ikkagi seotud kooliga,» ütles Õuemaa ning kinnitas, et uus võimalus tuleb kindlasti sügisel, nii et noortel on aega pärast suve kokku saada ja arutada.

Noortealgatus-projektide toetus
• Mõeldud 7–26-aastaste tartlaste algatatud, kirja pandud ja ellu viidud projektide rahastamiseks.
• Ühele algatusele antakse kuni 200 eurot.
• Sel korral said toetust kuus projekti esitatud kaheksast, ühtekokku andis linn 1100 eurot.