Annika Vait: (Teadmatusest tehtud) diskrimineeriv palgaotsus võib tuua kahjunõude

Annika Vait Foto: Erakogu

Sooline palgalõhe on Eestis 13,1 protsenti ning iga vastutustundlik tööandja saab teadliku palga- ja personalipoliitika abil seda vähendada. Probleemi teadvustamine ei ole oluline üksnes võrdse kohtlemise tagamiseks, vaid ka võimalike diskrimineerimise etteheidete ja kahjunõuete ennetamiseks.

Seadus annab soolise diskrimineerimise tõttu kannatanud isikule õiguse nõuda nii ebaõiglase kohtlemise lõpetamist kui ka sellega kaasnenud kahju hüvitamist. Lisaks varalisele kahjule võib nõuda ka moraalse kahju hüvitamist, mille suuruse määrab kohus või töövaidluskomisjon.

Hüvitise määramisel arvestatakse diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Sama loogika kehtib ka võrdse kohtlemise seaduse alusel, mis keelab diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimisnõuete esitamine on sagenenud, võib eeldada, et kasvab teadlikkus soolise palgalõhe küsimustes.