Ukrainlanna Anna Vjaznikova vajab fotostuudio avamiseks toetajate väikest panust

Anna Vjaznikova töötab pildifailidega oma Tartu üürikodus. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Fotograaf Anna Vjaznikova on elanud Eestis ligi kolm aastat ja on peagi avamas oma stuudiot. Ta on üks neist tuhandetest Ukraina sõjapõgenikest, kelle Tartu linn 2022. aasta kevadtalvel vastu võttis, ja kes on siia oma kahe lapsega elama jäänud.

Anna Vjaznikoval on tulnud kohaneda võõras linnas, otsida lastele turvaline kodu ja tagada kooliharidus ning leida võimalusi, kuidas jätkata Eestis ka ise sellega, millega hing kõige enam tegelda soovib – fotograafiaga.

See pilt on tehtud kolm aastat tagasi ehk esimesel sõjakevadel, mil Annal tuli kohaneda Tartus ja ta kõige pärast, mis Ukrainasse maha jäi, väga sageli nuttis. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Ida-Ukrainas Lõssõtšanskis oli ta töötanud väikeses telekanalis, jäädvustades linna kultuurielu sündmusi ja kajastades sotsiaalseid teemasid. Aga juba siis tundis ta end kõige enam sõiduvees olevat, kui pääses kedagi portreteerima. Olid need siis rokkmuusikastaarid kontserdilaval või tavalised inimesed linnakeskkonnas ja looduses, seal, kus nad end õnnelikena tundsid.

«Minu jaoks ei ole fotograafia lihtsalt kunst, vaid eluviis,» ütleb ta. «Oma kümneaastase kogemuse jooksul olen osalenud paljudel konkurssidel, sealhulgas rahvusvahelistel. Olen korraldanud neli personaalnäitust, neist ühe Tartus. Samuti olen organiseerinud fotosessioone.»

Üks neist vaimustavatest fotosessioonidest oli eelmisel kevadel Tartus, mil Anna Vjaznikova üüris Tartu vanalinnas korteri, tellis sinna 500 tulpi, kutsus meeskonda jumestaja, juuksuri ja videograafi ning töötas kolm päeva hommikust õhtuni inimestega, kes soovisid kevade algust tähistada eriliselt: lasta end professionaalidel üles lüüa, panna selga kaunimad rõivad, milles end ka hästi tunda, ning see päev siis iseenda ja oma pere või sõprade mälestuseks keset tulpe jäädvustada.

Reporter Aime Jõgi aastatagune osaluseksperiment Anna Vjaznikova fotosessioonil «Viissada tulpi». Foto: Anna Vjaznikova

Üle-eelmise aasta kevadel oli Anna Vjaznikoval Physicumi näitusegaleriis ülal aga isikunäitus «Kaotatud paradiis», kus ta portreteeris oma kodukohta ajal, mil sõda polnud sinna veel jõudnud – fotodel Lõssõtšanski tänavad, vanad tehasehooned, kuulus mäetehnikum, järvedeks muudetud karjäärid, udulinikud, linnalähedane mets ja maastikud.

Sel kevadtalvel on Anna Vjaznikova võtnud nõuks astuda veel üks julge samm: ehitada üles statsionaarne fotostuudio, et pildistamisi planeerides mitte enam liikuda rendipinnalt rendipinnale, vaid seada end päriselt sisse kohta, mis sobib nii klientidele kui ka talle.

«Minu eesmärk on luua inspireeriv fotokeskkond ainulaadse ja atraktiivse sisekujundusega, milletaolist Tartus veel ei ole,» rääkis ta. «Fotostuudio tuleb Aparaaditehasesse. Mul on juba ruum olemas ja olen hakanud selle ümberkorraldamisega pihta.»

Siiski ei häbene Anna Vjaznikova tunnistamast, et kui tahab fotostuudio sel kevadel avada, siis ilma sponsorite abita ta päriselt hakkama ei saa. Ühisrahastusplatvormi Hooandja videos räägib Anna Vjaznikova hämmastavalt ladusas eesti keeles sellest, miks ta seda kõike teeb. Seal näeb ka väikest osa ta portfooliost ja kuuleb hinnanguid inimestelt, kes end ta kaamera ette on usaldanud.

Ukrainlanna Anna Vjaznikova räägib Hooandjas oma loo eesti keeles. Foto: ekraanikuva