Kertu Saks: vahekokkuvõte Eesti rahvale, andes üle muuseumijuhi ametit

Kertu Saks Foto: Sille Annuk

Kolm aastat Eesti Rahva Muuseumi juhtinud Kertu Saks lahkub märtsis omal soovil ametist. Oma ametiaja protsessidele tagasi vaadates märgib ta, et keerulisest ajast hoolimata on ERM arenenud ning oma tähtsat staatust hoidnud.

Kolm aastat tagasi, kui ma ERMi juhina tööle asusin, oli pandeemia veel täies hoos. Mitmed tegevused ja teenused olid kas peatatud või edasi lükatud. Püsinäitusega tutvumine oli sel ajal aga külastajatele tasuta, et igas mõttes keerulises olukorras vaimule tuge pakkuda.

Sel hetkel ei teadnud veel me keegi, missugune muutuste keeris on ees ja et navigeerida tuleb nii pandeemia, Venemaa-Ukraina sõja kui kärbete tingimustes. Töö muuseumis on olnud kohanemise meistriklass, mille eest tänan oma head meeskonda ja koostööpartnereid ning teen väikese ülevaate meie ühisest teekonnast.

ERM on saanud sisse hea hoo. Muuseumi näitusi ja programme külastab sarnaselt 2016. aastaga taas ligi 200 000 inimest aastas, meie tööd on kõrgelt hinnatud ja tunnustatud. ERMi Heimtali muuseum on samuti saanud teise hingamise ning oleme tänulikud ja uhked, et saame seal hoida Anu Raua pärandit.

Olen oma kolmeaastasel teekonnal muuseumi koos kolleegidega hoidnud ja arendanud, et meie tegevused toetuksid selgetele alustele ja oleks kõrge tasemega, tegutsemine väärikas ja rahul nii külastajad kui töötajad.

Tugevused ja võimalused

ERM on Eesti kõige tuntum muuseum ja atraktiivne külastuskoht. Iga juht on tugev aga vaid koos oma inimestega. Hindan väga ERMi professionaalset meeskonda, kellega oleme saanud palju tehtud: hoogustanud näitusetegevust, tegelenud ligipääsetavuse teemaga, saanud rohelise muuseumi märgise, tihendanud rahvusvahelist koostööd jne. ERMi arengu jaoks olulisi otsuseid oleme teinud koos ja leian, et nii tuleb ka jätkata. Oleme parendanud oma planeerimisprotsesse ja loonud selgust näituste poliitikasse.

Peame väga oluliseks olla mõnus koht igas vanuses ja erinevate huvidega inimeste jaoks. Oleme hoogsalt edasi liikunud peresõbralikkuse suunas: eelmisel aastal avasime väikeste pereliikmetega aja mahavõtmiseks peretoa, sügisel aga eelkõige eelkooliealistele kõiki meeli ergutava mängumetsa, kus regulaarselt toimuvad jutu- ja meisterdamishommikud.

ERM käib igas mõttes ajaga kaasas ja et me pole vaid ühele teemale keskendunud muuseum, siis on meil luksus käsitleda teemasid väga laialt. ERM pakub näitusi ja lisaprogrammi mitmetel teemadel, et jõuda ka nendeni, kes muidu muuseumisse ei pruugi sattuda. Veel 24. veebruarini on näiteks avatud näitus «Kellele kuulub öö?», mis keskendub linnaöö võimusuhete, piirangute ja ametite teemale läbi ajaloo, millele lisandub aga ka alternatiiv- ja ööelukultuuri diapasoon.

Tugev rahvusvaheline lõim

ERM on üks Eesti olulisemaid sümbolasutusi meie enda rahva jaoks, aga ka rahvusvahelist suhtlust ja kultuuridiplomaatiat silmas pidades. Suhtlus saatkondade ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega on olnud minu ametis oleku ajal tihe. Oleme otsinud ja leidnud koostöökohti ja viinud omavahel kokku õiged inimesed, et meie näitused ja teadusprojektid oleks veelgi sisukamad ning jõuaks rohkemate huvilisteni. Heade ja professionaalsete suhete vilju nopime pika aja vältel.

Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal külastasid Tartut paljud kõrgetasemelised delegatsioonid, neist suurem osa jõudis ka ERMi. Mitmed suursaadikud, keda käimasoleva Vene-Ukraina sõja ajal oleme võõrustanud, on mulle öelnud, et näevad kogu meie ajalugu uues perspektiivis. See on tähtis osa kultuuri- ja julgeolekudiplomaatiast, kus räägime Eesti rasketest aegadest läbi tulemise ja ellujäämise lugu.

Novembris 2024 külastas ERMi Lvivi linnapea Andriy Sadovyi koos Ukraina suursaadiku Maksym Kononenko ja delegatsiooniga. See visiit rõhutas veelgi ERMi rolli kultuurilise dialoogi edendamisel ja saime sellega kinnitada oma toetust Ukrainale.

2023. aasta kevadel avasime Tampere Vapriikki muuseumikeskuses ERMi muinasjutunäituse «Elas kord …». Eestis ülipopulaarsest näitusest sai ka Soomes publikumagnet, mis tõi kokku ligi 190 000 huvilist. Näitus valmis Vapriikki muuseumikeskuse ja ERMi koostöös ning oli kohandatud Soome oludele. Sellised koostööprojektid on eesmärk, mille poole püüelda ka edaspidi.

Kultuuripealinna-aastal jõudis meile tavaliselt vaid suurlinnades esineva Jaapani kunstniku Ryoji Ikeda isikunäitus, mis oli suurepärane koostööharjutus mitme asjaosalise vahel ja andis palju väärtuslikke kogemusi edasiste rahvusvaheliste projektide eestvedamiseks ja elluviimiseks.

Välishinnatud teadusasutus

ERM on sarnaselt ülikoolidega evalveeritud (välishinnatud) teadusasutus ja meie teadurid on kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse, et tegeleda tänapäeval oluliste teemadega. 2024. aastal toimunud rahvusvahelise evalveerimise eelhinnangu kohaselt hinnati ERMi teadustegevust kõrgelt, mis on suur tunnustus meie teadurite professionaalsusele. Uuenduslikud suunad, mille hulka kuuluvad näiteks ka digikultuur ja videomängud, jõuavad meieni enamasti teadusosakonna ja nende uurimuste kaudu.

Meie juures toimuvad igal aastal mitmed rahvusvahelised konverentsid, mõnda neist veame eest ise, teiste õnnestumisele aitame kaasa. 2022. aastal võõrustasime näiteks Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat, eelmisel aastal korraldasime aga ise jätkusuutlikkuse konverentsi.

Kriiside mõju

Muuseumid on ühiskonna teenistuses ja nagu teistelgi organisatsioonidel, tuleb ka kultuuriasutustel pidevate muutustega kohaneda. Kolm aastat muuseumi direktorina on olnud mitmetest kriisidest tulenevalt heitlikud ja ärevad ajad. Kogu ERMi meeskond on püsivalt pingutanud selle nimel, et külastajad pärast pandeemia lõppu taas muuseumisse tee leiaksid.

2024. aasta sügisel tuli ERMile ülesanne kärpida. Vaatasime üle oma tegevuskulud, lükkasime edasi mõned näituste avamised ja kahjuks pidime ligi 150 töötajast koondama ka 3,6 ametikohta. Koondamisotsused on alati väga rasked ja on mõistetav, et need tekitavad reaktsioone. Üleüldise ebakindluse ja ärevuse olukorras on ERMi 2025. aasta eelarve pigem konservatiivne, aga vaatame tulevikku siiski ettevaatlikult optimistlikult, sest meil on külastajatele pakkuda ka sel aastal mitmeid kõrgetasemelisi näitusi ja programmi.

Siht silme ees

Muuseumil seisavad lähiajal ees veel mitmed pragmaatilised otsused, mis puudutavad nii programmi, külastajaid kui majanduse olukorda laiemalt. Senisest enam saab teha koostööd muuseumidega väljaspool Eestit, et ühiste projektide raames suurendada nähtavust, vahetada oskusteavet, teadusuurimuste tulemusi ja tõsta professionaalsust. Uut hingamist vajab töö kogukondadega.

2025. aastal koostab muuseum uut arengukava ja seab sihte aastateks 2026 kuni 2030. ERM on paljude sündmuste toimumispaik ja jätkuvalt on üks olulisematest väljakutsetest, kuidas keskenduda eelkõige muuseumi põhitegevustele, milleks on näitused, haridus ja teadustöö, ja samal ajal teenida omatulu.

ERM on viimastel aastatel näidanud oma head kohanemisvõimet ja pingutanud selle nimel, et olla kogu rahva muuseum. Oleme tugevdanud oma rahvusvahelist positsiooni, edendanud kultuuridiplomaatiat ning jõudnud uute sihtgruppideni. Tulevikku vaadates on oluline, et ERM mõtestaks muutuvates oludes oma rolli, oleks avatud meelega ja jätkaks uuendustega, et tuua väärikalt inimesi kokku nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.