Eili Arula: näed, ei juhtunudki midagi

Eili Arula​ Foto: Sille Annuk

Kõigist kindlustunnet sisendavatest sõnumitest hoolimata hoidis osa rahvast nädalavahetuse eel hinge kinni, varus küünlaid, patareisid ja purgisuppe, sest väike võimalus oli, et midagi võib elektrivõrgu Venemaast lahti haakimisel ja Mandri-Euroopa võrguga liitmisel juhtuda. Nüüd on hea meel tõdeda, et ei juhtunudki midagi.

Miskipärast osa neist, kes olid kindlad, et midagi ei juhtu, pidasid ikka paremaks hakata varujaid netikommentaariumites mõnitama ning leidus ka paanika õhutamise süüdistusi ajakirjanduse suunas. Parastada ja häbistada neid, kes nädalavahetuseks ellujäämisvarusid täiendasid, ei ole põhjust.

Kriisivaru võiks ikka kodus olemas olla, mine tea, mil kurja sabotööri asemel sekkub hoopis ilmataat ja võtab elektri päevadeks. Kriisivaru ei sisalda ju üldiselt asju, mis ülehomseks hapuks lähevad või kasutuskõlbmatuks muutuvad. Kui inimene tankis nädalavahetuseks igaks juhuks auto kütusepaagi täis, küll seegi argipäevade edenedes ära kulub. Mis siis sellest, kui nädalavahetusele mõeldes sai soetatud patareide toitel raadio või taskulamp. Kui kriisi ei tule, on taskulambist tulu ka siis, kui keldris põleb lambipirn läbi, ja juhtmevaba raadiot võib edaspidi aiamaale või kasvõi seltsiks metsa seenele kaasa võtta.