/nginx/o/2022/07/18/14704203t1h89d9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/06/16639550t1h18e4.jpg)
Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel heidetud pilk Tartu poliitmaastikule tõi ilmsiks selle, et kuigi erakondade liikmete seas leidub ka noori inimesi, pole vanad olijad neile enamasti kandvaid rolle andnud. See lubab oletada, et tänavu kokku tulevas uues volikogus saab värsket verd olema üpris vähe.
Alla 30-aastased erakondlased on Tartus selges vähemuses. Näiteks aastakümneid juhtival kohal olnud Reformierakonna 987 liikmest on neid kõigest 88 ehk alla üheksa protsendi. Märkimisväärselt ei erine olukord teisteski parteides.
Tänu ülikoolidele on Tartu kindlasti linn, kus noored annavad keskmisest rohkem tooni, kuid kohalikku poliitikasse jõuavad neist vähesed. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et «vanad kalad» räägivad sageli, kuidas nad piirkondades järelkasvuga tegelevad. Sõnade ja tegude vahel on käärid.
Ikka samad nimed
Politoloog Martin Mölder märkis, et Tartu poliitikat mõjutavad enim sellised mehed ja naised, kes ka riigi tasandil on ammu teada-tuntud nimed ning seega ka ea poolest pigem vanemad. «Isegi kui mõne erakonna ridades võis eelmistel kohalikel valimistel märgata mõnevõrra nooremat kandidaatide rivistust, siis suuremat pilti see kuidagi ei muutnud,» lausus ta.
Mölder ütles veel, et noored alustavad oma poliitilist karjääri pigem algse elukoha või piirkonna kaudu. Seega, kui ülikoolilinna peaks saabuma poliitiliste ambitsioonidega noor, siis Tartu volikogust tema karjäär tõenäoliselt alguse ei saa, leidis Mölder. «Loomulikult on noored Eesti poliitika tulevik, aga nad on seda alles siis, kui nad enam nii noored ei ole,» nentis politoloog.
Nii lähebki enamik Tartus tegutsevaid erakondi sügisele vastu suures pildis samade nimedega nagu eelmistele valimistele. Ka kohalike organisatsioonide juhatustes annavad mõne erandiga tooni kogenud poliitikud. Päris uusi nägusid sama hästi kui pole, ammugi mitte selliseid, kelle ambitsioonid ja teod lubaks mängida mõttega mõne olulise juhi, näiteks volikogu esimehe, aseesimehe või abilinnapea kohast.
Kes võiksid tulevikus kujundada Emajõelinna poliitikat? Praegu Tartu linnavolikogus esindatud või sinna pürgivate erakondade kõneisikutest ei söanda keegi oma järelkasvu olukorda halvaks hinnata, ent kui paluda rääkida konkreetsetest nimedest, jäädakse enamasti kidakeelseks. Paremal juhul tuuakse esile inimesi, kes on juba mõned aastad kohalikus poliitikas ääri-veeri kaasa löönud, kuid ometi mitte kuigi kõrgele jõudnud.
/nginx/o/2025/02/06/16639553t1h07b9.jpg)
Päris uue tulijana paistab silma erakond Parempoolsed, mida juhib Tartus Liina Maurer, erakonna liige 2023. aastast. «Töökas ja intelligentne inimene, kellest me veel kindlasti kuuleme,» ütles Maureri kohta Parempoolsete esimees Lavly Perling.
Sotsiaaldemokraatide tegemistesse panustab uue inimesena detsembris uksed sulgenud Tartu kogukonnakohviku Käkk ja baari Mülä perenaine Maarja Maatee.
Sotsist abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnas, et uutest tulijatest võiks tema nägemuses just Maatee tulevikus linnajuhtimises osaleda. Kaplinski tõstis esile veel Miina Härma gümnaasiumi abituriendi Henrik Harjuse, kes kuulub Tartu noortevolikokku ning kes liitus sotsiaaldemokraatidega möödunud talvel.
Kaplinski sõnutsi võib nende tulevasest valimisnimekirjast leida ilmselt ka mõne noorteorganisatsiooni liikme, aga neist ilmselt häältemagneteid ei kujune.
Eesti 200 puhul sobib nii riigiüleses kui Tartu piirkonna kontekstis eile tõsta Daniel Kõivu, kellele on tänavused kohalikud valimised esimesed. Samas on poliitiline tegevus teda väga noorele eale vaatamata viinud tipp-poliitikale kõige lähemale: ta on haridus- ja teadusminister Kristina Kallase lähedane nõunik.
Tartus ajalooliselt ülitugevaid tulemusi teinud Reformierakonna kohalik juht ja linnapea Urmas Klaas pakkus uute tegijatena välja Mia Fasteri, Andrus Punti ja Martin Ottase.
Viimane valiti eelmistel kohalikel valimistel ka volikokku, kuid asus poolteist aastat hiljem tööle linnapea nõunikuna. Ka on Ottas Reformierakonna noorteorganisatsiooni Reforminoored esimees ja seega praegu pagunite poolest samuti üks edukamaid Tartu noorpoliitikuid. Üldse on Klaasi sõnul Tartus aktiivseid reforminoori paarikümne ringis.
Vastakad hinnangud
Suvel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) lagunemise järel loodud erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) on saanud endale liikmeid samuti EKREst lahku löönud noorteorganisatsiooni Sinine Äratus ridadest – piirkonna juhatuses on neist sees Ronald Judin. «Kolmekümnendates eluaastates inimesi on ka mõned,» rõhutas ERKi esimees Silver Kuusik.
Keskerakonna Tartu piirkonna juht Andro Roos nimetas teemakäsitluses tsentristide Tartu piirkonna juhatuse liiget Enni Vaarmanni, kes osales ka möödunud kohalikel valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samas on teada, et hiljuti lahkusid Keskerakonnast 31-aastane Ismail Mirzojev ja 25-aastane Markus Meier.
Viimane heitis oma senisele koduparteile ette seda, et hüljatud on ühistranspordi kättesaadavuse, maksumuse ja kvaliteedi eest seismine. «Saadikurühm linnavolikogus on võtnud mugavuspositsiooni, kus peljatakse teha konstruktiivset kriitikat,» teatas Meier. Tema sõnutsi on erakond Tartus valijat petnud.
Loomulikult on noored Eesti poliitika tulevik, aga nad on seda alles siis, kui nad enam nii noored ei ole, nentis politoloog Martin Mölder.
Roos seevastu oli kriitiline Meieri suhtes. «No ta ei teinud midagi,» lausus ta.
Kui Andro Roos mängis enesekindlalt mõttega, et Keskerakond võiks sügisel Tartus endale napsata suisa pooled volikogu kohad, siis teiste erakondade esindajad pidasid tolle erakonna seisu pehmelt öeldes hapraks. Ka eelmainitud Enni Vaarmann möönis, et erakonnal läheb praegu raskelt.
Isamaast väärib märkimist Henn Kaaleb Humal, kes juhib Tartu noortevolikogu ning erakonna Tartu piirkonna noorteühendust Noor Isamaa. Samuti osaleb ta Isamaa Tartu piirkonna juhatuse töös. Noori tublisid liikmeid olla veel, aga nende nimesid ei õnnestunud Tartu Postimehel piirkonna juhilt Kaspar Kokalt teada saada – enda sõnul ei tahtvat ta kedagi eriliselt esile tõsta, sest muidu võib mõni teine tubli nimetamata jääda.
Poliitika hirmutab
Kõige kehvemas seisus näib olevat EKRE, mille fraktsioon on isegi linnavolikogus kokku kuivanud. Küsimusele, kuidas neil on lood noortega, laekus üsna umbmäärane vastus.
«Me just võtsime kolm noort vastu, aga nimesid küll nimetama ei hakka,» ütles EKRE Tartu piirkonna juht Merike Lumi. Ta andis siiski mõista, et pärast Sinisest Äratusest ilmajäämist on ekrelastel plaan Tartus uus noorteühendus luua. «Konservatiivsusel ei ole noorte seas nii kõrget lendu kui liberaalsel poliitikal. «Vanemad inimesed eelistavad konservatiivsemaid väärtusi ja nooremad on rohkem maailmale avatud,» selgitas omakorda ERKi esimees Silver Kuusik. Tema meelest on Tartus järelkasvuga kõige paremad lood Reformierakonnal, kuna oravatel on võimalik enda kasvandikele linnavalitsuses tööd pakkuda.
Linnapea Urmas Klaas sellega ei nõustunud. «Peamine on ikka soov ühiskonna asjades kaasa rääkida,» lausus ta. Klaasi sõnutsi vajab volikogu kõigi vanuserühmade esindajaid, aga mõistliku tasakaalu saavutamiseks oleks noori juurde vaja.
Tartu vaatest on kurb see, et uut põlvkonda ei tule piisavalt peale, sõnas ka Daniel Kõiv Eesti 200st. «Hea küll, Reformierakonnal on noored olemas, aga ei ole mõtet olla noor ja mängida samal ajal Urmas Klaasi. Kui noor tuleb poliitikasse, siis võiks tal olla ambitsioon linn arenema panna,» põrutas Kõiv ning nentis, et tema selliseid noori praegu Emajõelinnas ei näe.
Kõivu hinnangul pole noorte nappus aga sugugi ainult Tartu mure, sest poliitikasse ei taheta ka mujal Eestis väga tulla. «Juba sõna «poliitika» on võib-olla inimestele hirmutav,» jätkas Liina Maurer Parempoolsetest. Lemmit Kaplinski seevastu leidis, et noorte poliitikute pääsemist volikokku pärsib asjaolu, et riigikogu liikmetel on õigus ka volikogu tööst osa võtta, ning seetõttu on kohti lihtsalt vähem.
KES NAD ON?
/nginx/o/2025/02/06/16639552t1h5e7b.jpg)
Enni Vaarmann (26)
2023. aasta suvest Keskerakonna ridadesse kuuluv Enni Vaarmann on enda sõnul terve elu poliitikaga seotud olnud, sest ka tema isa Urbo Vaarmann oli pea 15 aastat Keskerakonna liige. Narva-Jõesuus Sinimäe põhikoolis matemaatikat ja ettevõtlust õpetav Vaarmann omandas keskhariduse Estonian Business Schooli gümnaasiumis, misjärel suundus õppima Moskva finantsülikooli. Õpetajatöö kõrvalt tegeleb ta Tormas mõisakompleksis. On tütre ema.
Vaarmanni meelest peetakse Tartut küll ülikoolilinnaks, kuid mitte linnaks, kuhu noored tahaksid elama tulla. «Linn mõtleb kõvasti pensionäride, ametnike ja ärimeeste, aga mitte noorte peale. Kõigile on toetused olemas, aga mitte noortele,» nentis ta.
Vaarmanni meelest pole vaja ka Siuru kultuurikeskust ning selle raha võiks jagada hoopis noortele peredele, kes saaksid sellega omale esimese elamise soetada. «Meil on raamatukogud ja konverentsisaalid olemas ja ühte sellist kohta pole juurde vaja,» arvas ta.
Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuses noori erakonnakaaslasi esindav Vaarmann kandideeris ka eelmistel kohalikel valimistel, kuid ei osutunud valituks. Nüüdki peab ta volikokku pääsemist väljakutseks, sest sinna ei taheta eriti noori valida. «Vanemad poliitikud võiksid nooremaid kuulata ja meile ka sõna anda, sest siis tekiks koostöö. Praegu öeldakse lihtsalt, et noored on lollid,» nentis Vaarmann.
/nginx/o/2025/02/06/16639558t1hffed.jpg)
Henn Kaaleb Humal (22)
Endise Tartu abilinnapea Priit Humala poeg alustas oma poliitikuteed 2018. aastal Isamaa kampaaniaüritusel õhupallide jagajana. 2021. aasta lõpus oli ta üks Isamaa Tartu piirkonna noorteühenduse Noor Isamaa asutajatest ning on selle juht tänini. Samuti on tema vedada Tartu noortevolikogu. Õpib maaülikoolis tehnotroonikat.
Ehkki Henn Kaaleb HumalatIsamaa praegusesse piirkonna juhatusse ei valitud, on teda istungitele siiski kutsutud. «See on igatahes positiivne,» lausus ta.
«Minu arvates peaks linnas bussiliinidega seonduva üle vaatama,» teatas ta. «Mind hämmastab, et mitme liini bussid on täiesti tühjad – ühtegi sõitjat pole olnud.» Ta lisas, et tulekski üle vaadata, millised liinid üldse vajalikud on. Samuti peab ta oluliseks seda, et linnasväärtustataks eelisjärgus jalakäijate ja ratturite liiklemist.
Valimisnimekirja pole Isamaa veel kokku pannud, aga Humal saab selles kindlasti olema. Kas ka esimese kümne nime hulgas, seda keegi veel ei tea. Linnapea kohast unistada on Humalal enda sõnul veel vara. Oma valijateks peab ta just eakaaslasi.
/nginx/o/2025/02/06/16639554t1h2b1a.jpg)
Liina Maurer (28)
Liina Maurer kasvas üles Tallinnas, kuid tuli pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartu ülikooli prantsuse keelt ja kirjandust õppima, omandas siin õpetajakutse ning töötab praegu Tartu rahvusvahelises koolis. Ta on doktorant.
«Lugesin Parempoolsete programmi ja see oli selline äratundmise hetk – mina mõtlen täpselt sama moodi,» kirjeldas Maurer poliitikasse astumist. Aga mõte päris poliitikuks hakkamisest on talle endiselt võõras.
Parempoolsete Tartu piirkonna juhiks saamine käis kiiresti, märkis Maurer. «Erakonnal ei olnud veel kommunikatsioonijuhti ja kuna mina olin selle valdkonnaga kokku puutunud, siis Lavly Perling ja Tõnis Kons kutsusid mind appi ning kuidagi samm-sammult see asi läks.»
Tartus on noorpoliitiku meelest peamisteks murekohtadeks valglinnastumine, investeeringute ja töökohtade kadumine ning see, et linnal on raha otsas. «Mul on tunne, et nende asjade lahendamisega ei tegeleta väga intensiivselt,» leidis Maurer.
Ehkki Maurer on Tartu Parempoolsete juht, siis valimistel ta ennast esinumbrina ei näe. «Inimestega suhtlemine alles käib, aga kindlasti on palju kogenumaid kandidaate sinna ette.»
/nginx/o/2025/02/06/16639556t1h07b5.jpg)
Maarja Maatee (35)
Maarja Maatee õppis Tartu kutsehariduskeskuses pagariks ja on töötanud raamatupidajana. Viimati pidas ta Supilinnas kohvikut Käkk ja baari Mülä, kuid et kohviku-baariga jätkamiseks tulnuks maja kalli raha eest ümber ehitada, otsustas Maatee selle tegevuse lõpetada. Sestsaadik on ta puhanud.
Maatee oli kunagi aktiivne Reforminoorte liige ning liitus hiljem ka erakonna endaga, kuid partei tegevusest aktiivselt osa ei võtnud. Pöörde sotsiaaldemokraatide kasuks tegi Maatee sõprade-tuttavate eeskujul, kuid pole veel tolle erakonna liikmeks astunud. Küll on tal kavas sügisel sotside ridades kandideerida.
«Suurt kriitikat mul tegelikult linnale ei ole,» lausus Maatee, kuid lisas siiski, et tema meelest on probleem see, et teave igasugustest huvitavatest üritustest jääb justkui kuskile toppama ega jõua paljude inimeste radaritele. Nõnda tahab Maatee kultuurisündmused inimestele lähemale viia.
Mis tulemus siis valimistelt tuleb? «Eks annan endast parima ja nalja tegema ei lähe. Aga häälte arvu ei oska pakkuda.»
/nginx/o/2025/02/06/16639559t1h897b.jpg)
Daniel Kõiv (21)
Daniel Kõiv vaatab enda töökoha, Munga tänaval asuva haridus- ja teadusministeeriumi ees seistes Magistri tänava parkla suunas ja räägib samal ajal soravalt ning sisutihedalt, justkui oleks tegu lihast ja luust tekstirobotiga. Ta ütleb end mitte mõistvat, miks Tartu keskparki kavandatav Siuru ikkagi niivõrd kallis tuleb ning miks ei võiks seda teha hoopis Magistri tänava parkla kohale, sest tegelikult mahuks see vabalt sinna ära.
Kõige rohkem häirib Kõivu aga see, et Tartu ei kasva, käib valglinnastumine ning investeeringud kiratsevad – vaja oleks üht vägevat spordiareeni, kus saaks korraldada suurvõistlusi ja -üritusi, mis tooks ülikoolilinna rohkem inimesi.
Ameti poolest seisab noormees tipp-poliitikale väga lähedal, on nimelt haridus- ja teadusministri Kristina Kallase nõunik, aga ka Eesti 200 juhatuse liige nii terves riigis kui Tartus. Just tema rajas Eesti 200 noorteühenduse rajaja ja ehitas selle üles. «Ma tahan asju muuta ega ole nõus tiksumisega,» ütles Tartu ülikoolis riigiteadusi tudeeriv Kõiv.
/nginx/o/2025/02/06/16639555t1ha280.jpg)
Martin Ottas (21)
Ottas valiti eelmistel kohalikel valimistel 190 häälega linnavolikokku, kuid asus poolteist aastat tagasi tööle hoopis linnapea Urmas Klaasi nõunikuna. «Igapäevaselt linnavalitsuses koos linnapeaga töötades on mul võimalik palju efektiivsemalt oma valijaid esindada,» põhjendas ta. Ka Klaas leidis, et Ottas on loomult pigem täitevvõimu inimene.
Praegu õpib Ottas Tartu ülikooli õigusteaduskonnas teisel kursusel. Ühiskond ja poliitika on talle juba kaua aega huvi pakkunud.
Linnapea lähedase liitlasena arvas Ottas mõistagi, et Tartu linn on viimasel ajal päris palju edenenud. «Nüüd on meil korda tehtud promenaadid Emajõe kallastel ja Sõpruse sild on renoveerimisel,» arutles ta. Samas möönis, et rahanappuse tõttu ei ole päris kõik projektid soovitud tempos edasi liikunud.
Ottase meelest saab eelolevate valimiste põhiküsimuseks kindlustunde suurendamine ja majandusareng. «Meil peab olema kaasaegne ja tulevikku vaatav linn. Kurb on see, et erinevaid liiklejarühmi on üritatud vastandada, aga tegelikult me mahume kõik siia ära.»
/nginx/o/2025/02/06/16639557t1h4bd7.jpg)
Ronald Judin (23)
Judin lõpetas põhikooli kiituskirjaga ja gümnaasiumi kuldmedaliga. Seejärel suundus Tartu ülikooli, kus õppis suurepäraselt informaatikat ning praegu tudeerib sama eriala magistriõppes.
Möödunud suvel, pärast EKRE pereheitmist lahkus Judin erakonnast ning liitus erakonnaga Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning on nüüd ka partei kohaliku juhatuse liige. «Tunnen ennast juhatuses teistega võrdsena – mind kuulatakse ja minuga arvestatakse,» arvas ta.
Judini meelest tuleks õpetajate töökoormust vähendada talutava piirini, et noored õpetajad jääks kooli tööle ega põleks kiiresti läbi. Lisaks peaks tema sõnul suunama raha linna lasteaedadesse ja koolidesse, mitte suurejoonelistesse arhitektuuriprojektidesse. Ka toonitas ta tsiviilkaitseõppuste korraldamise olulisust.
Eelmistel kohalikel valimistel Judin volikokku ei pääsenud. Eelolevate valimiste nimekiri pannakse kokku suvel. Kas nüüd võiks teda saata edu? «Arvan, et oma tulemust ma küll parandan, aga volikokku pääsemiseks sellest ei piisa,» jäi ta ettevaatlikuks.