Mari Tikan: varjendite rajamine – vajalik investeering Eesti turvalisusesse

Mari Tikan Foto: Siseministeerium

Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada.

Miks on eelnõu vajalik? Eesti on pindalalt väike riik, mistõttu on ääretult oluline, et inimesed jõuaksid ohu korral kiiresti turvalisse kohta. Kõige parem on, kui nad saavad jääda samasse hoonesse, kus nad parasjagu viibivad, ning liikuda selle turvalisse ossa. Seepärast kehtestataksegi nõue, et uued suuremad elu- ja avalikud hooned, kus inimesed viibivad pikema aja jooksul, peavad sisaldama varjumiseks sobivat kohta. See ei ole lihtsalt bürokraatlik lisakohustus, vaid hoolega kaalutud võimalus parandada elanike turvalisust.

Mida seadus tegelikult hakkab ütlema? Eelnõu näeb ette, et varjendite rajamise nõue uutele kavandatavatele hoonetele, mis ei ole veel saanud ehitusluba, hakkaks kehtima 2025. aasta sügisel. Selguse mõttes tuleb lisada, et lõplik rakendusaeg sõltub seadusandlikust protsessist ning selgub alles siis, kui eelnõu on läbinud kõik vajalikud kooskõlastused ja saanud heakskiidu. Kusjuures varjendite rajamise kohustus ei teki kõigile uutele ehitistele, vaid alates 1200 m² netopinnaga erineva kasutusega hoonetele ning tööstus- ja laohoonete puhul on see piir isegi suurem.