Hoovihmad panid Emajõe taas kerkima

Emajõe veetase. Illustratsioon: Graafika:TPM

Viimased paar nädalat tasapisi langenud Emajõe veetase pöördus vihmade mõjul uuele tõusule. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu uputust siiski ei prognoosi.

«Võib ehk tõusta kevadise maksimumtasemeni, kuid mitte rohkem,» ütles Randpuu. Ent ta tõdes, et vihmasajud on olnud päris intensiivsed.

Hüdroloogide andmetel kerkis Tartu kesklinnas asuva elektroonilise mõõdusamba tänavune maksimumnäit 205,8 sentimeetrini kokkuleppelisest nulltasemest 6. aprillil. Sealt edasi on vetevood rahunenud ning pöördunud langusesse kuni möödunud kolmapäevani, kui jõkke hakkas taas rohkem vett jõudma. Eile lõuna paiku ilutses mõõdusambal näit 197,4 sentimeetrit.

Emajõge toitvate Pedja ja Põltsamaa jõe veetase püsib kõrge lumesulamisest saati. Korraks need alanesid, kuid vihmad on andnud voogudele lisa. «Põltsamaa jõe veeseis on vaid mõni sentimeeter madalam tänavusest maksimumist,» tõdes Randpuu.

Võrtsjärv reageerib vee lisandumisele aeglaselt, ometi on Rannu-Jõesuu mõõtejaam registreerinud viimastel ööpäevadel veepinna kerkimise mitme sentimeetri võrra. Kuni paari sentimeetri kaupa ööpäevas kerkib ka ikka veel osaliselt jääkaane all Peipsi järve veetase.

Lähinädalatel peaks Emajõgi jõudma siiski loomulikku langusesse. Päike on üha soojem ja vesi aurustub kiiremini. Samuti on maapind muutunud poorseks ning vesi neeldub pinnasesse. «Varsti hakkavad ka taimed vett tarbima,» sõnas Randpuu.

Mullusest ja tunamullusest suurveetasemest jääb Emajõgi enam kui meetri jagu allapoole.