Väga ebatõenäoline on stsenaarium, et peame elektritarbimist hommikuti ja õhtuti piirama. Selleks peaks üle Baltimaade toimuma samal ajal mitu tahtlikku sabotaaže elektritaristu vastu. See võib kaasa tuua piirkonniti lühiajalisi (kuni kaks tundi) katkestusi.
Äärmiselt ebatõenäoline on laialdaste katkestuste stsenaarium. Selleks peaks õnnestuma Baltimaade vastu väga suures mahus ja samaaegseid küberründeid ning sabotaaže energiataristu vastu. Selles olukorras võib olla vajalik kogu elektrisüsteem taaskäivitada, mis võib võtta kuni 72 tundi.
Need kaks stsenaariumi on tõesti väga ebatõenäolised, aga rahulik valmisolek aitab igas olukorras hästi hakkama saada. Häid nõuandeid leiab lehelt olevalmis.ee.
Sageli küsitakse, miks sünkroniseerimine peab toimuma veebruaris. Põhjus on lihtne – põhivõrguettevõtjate vahelist lepingut, mis sagedusala toimimist reguleerib, saab lõpetada vaid veebruaris ning sellest tuleb kuus kuud ette teada anda. Samuti on talvel rohkem juhitavat võimsust regioonis töös, sest plaanilisi hooldusi on tehakse muul ajal.
Sünkroniseerimine tugevdab Eesti energiajulgeolekut
Paratamatult on neid, kellele ei meeldi, et me oma naabri mõjualast lahkume ja seega on selge huvi hirmu tekitada ja võimendada, kasutades selleks pooltõdesid või valeinfot. Ärme lase end eksitada ja usaldame oma energeetikaeksperte, kes on pikalt ja põhjalikult valmistunud. Sünkroniseerimine on väga oluline samm meie energiajulgeolekule – katkestame viimase energiaühenduse agressorriigiga.
Tänu Euroopa suurele toetusele (75 protsenti kaasrahastust) saime oma energiasüsteemi tugevamaks nii, et tarbijate jaoks võrgutasu sellest ei tõusnud. Samuti ei mõjuta sünkroniseerimine ka elektri börsihinda. Edaspidi peame sagedust ise hoidma hakkama ning seega elektri lõpphinnale väike mõju on – kaks kuni kolm protsenti. See tekitab meie elektritootjatele lisatulu võimalusi ning uued investeeringud näiteks salvestusseadmetesse toovad tulevikus ka seda kulu allapoole.