juhtkiri ⟩ Kus me tegelikult elame?

Tartu linna silt. Foto: Ove Maidla

Rahul pole maarahvas, rahul pole linlased ja kuidas ka ei vaata, ei tundu nüüdseks pea kaheksa aastat tagasi tehtud haldusreformi tulemus küllaldane. Mõned omavalitsused on küll suuremad ja mõned ka varasemast tugevamad, kuid isegi riigi suuruselt teine linn Tartu viriseb, et ei tule rahaga välja ja laenab juurde. Häda on selle pärast, et omavalitsusele riigi poolt lisanduvate ülesannetega ei käi alati raha kaasa, mure on selle pärast, et aastatega kogunenud investeeringunälg on kustutamata. Jutt ei ole Siurust, jutt on pigem haridusasutuste pikast remondijärjekorrast.

Ikka ja jälle kerkivad etteheited, et inimesed tarbivad teenuseid ja kulutavad asfalti ühes omavalitsuses, aga maksud maksavad mõnda teise, see pole õiglane ja seda ebaõiglust see ammune haldusreform ei lahendanud.

Linnaline Tartu on suurem kui Tartu halduspiirid, paiguti algab maaomavalitsus tänava teisest küljest, aga eluviisi mõttes pole mingit vahet. See võiks tõstatada küsimusi, kas mõne omavalitsuse, näiteks Tartu piire ei peaks nihutama nii, et linn oleks linn ja maa oleks maa. Et oleks loogiline.