reedene rõõm ⟩ Aasta ettevõtja Jaanus Tamm: kriisis aitab meid ainult see kaitsetööstus, mis on Eestis

Kaitsetööstuses tegutseva DefSecIntel juht Jaanus Tamm. Foto: Madis Veltman

Ukraina sõda on raputanud inimesi üle maailma, aga ennekõike eurooplasi, nende hulgas mõistagi ka eestlasi. Tundus uskumatu, et paukuvad püssid, tankid ja sõdimiseks valmistatud droonid võivad Eestile 21. sajandil nii ootamatult lähedale jõuda.

Suure sõja algus Ukrainas käivitas mitmed ahelreaktsioonid: meie valitsus panustab riigi kaitsesse rohkem raha ning kaitsevaldkonnale keskenduvad iduettevõtted õitsevad. Nii ka DefSecIntel Solutions, mis pälvis möödunud aastal kiire käibekasvataja tiitli.

Piirivalvele ja kaitseväele seire- ja luuretehnikat valmistava DefSecInteli asutaja on sünnilt tartlane Jaanus Tamm (46), kes mullu valiti ka aasta ettevõtjaks.

Neil päevil Tartus peetaval ärifestivalil Startup Day te ise ei osale, sest olete Soome kaitsetööstuse messil. Milliseid tooteid te seal tutvustate?

Soome kaitsetööstuse messil on esindatud Soome kaitsetööstusfirmad, aga ka mõned kutsutud kaitsetööstusfirmad välismaalt. Meie nende hulgas. Viisime kohale kaks oma toodet: piiri valvamiseks mõeldud autonoomse platvormi SurveilSPIRE ning õues saab tutvuda džiibil oleva sensoritega varustatud süsteemiga CAIMAN.

SurveilSPIRE’il on integreeritud drooniboksiga kaugseiretorn, peamiselt mõeldud piiri või ranniku valvamiseks. Aga seda saab kasutada ka sõjalises võtmes, kui on vaja kaitsta baasi, teha luuret või aidata suurtükiväel tuld suunata. Lisaks annab seda kasutada metsatulekahjude ennetamisel nii metsas kui ka loodusparkides.

CAIMAN on samamoodi seire- ja luuresüsteem, kuid mõeldud kiireteks missioonideks.

Teie ettevõtte suund kaitsetööstuses on pigem seiramine, luuramine ja kaitsmine, mitte niivõrd ründamine?

Just! Asutasime firma 2018. aastal, tol ajal oli eesmärk aidata Euroopa Liidul oma välispiire kaitsta. Just seeläbi, et piirivalvurid võivad tänu meie süsteemidele teha seiret väga kiiresti ning otseselt inimesi ohtu seadmata. Kaameraid ja droone kasutades saab aimu, kus toimub nii salakauba kui ka illegaalsete immigrantide smugeldamine. Seirelahenduste pakkumisest sai ettevõte alguse.

Tooge mõned näited, milliseid lahendusi te pakute?

Džiibil oleva seirelahenduse abil saab sõidu ajal vaadata, kus käib soovimatu tegevus, kaamera võtab välja ka koordinaadid ning sinna saab saata väga täpselt kohale drooni. Kogu tegevust saab salvestada.

Kui on vaja oma riiki kaitsta või aidata Ukrainal vastu pidada, tuleb seda teha, ei saa käed rüpes istuda.

Eelmisel aastal tõime turule drooni avastamise, tuvastamise ja tõrje süsteemi, kus meie seirelahendus on integreeritud kaamera, raadio ja akustiliste sensoritega, see aitab tuvastada eri tüüpe droone, ka Shahede, mida kasutab Venemaa. See tuvastab drooni umbes seitsme kilomeetri kauguselt ning kui see on piisavalt lähedale lennanud, siis saab vastase drooni ka mõjutada.

Sakslastega koos on meil välja töötatud tsiviilkäibesse selline droonide allatoomise lahendus, kus halvale droonile visatakse hea drooniga võrk peale. Natuke keerulisemas keskkonnas saab pahalase drooni ka manipuleerida või saata selle peale drooni, mis paha drooni ära lõhub. Praegu teeme prototüüpe toodetele, millega saab mere peal seirata, aga sellest on veel vara rääkida.

Meie süsteemide ühisosa on tarkvara. Kõike juhitakse läbi meie loodud tarkvara, kus operaatorid saavad seiramisest situatsiooniteadlikkuse pildi. Operaator saab vajadusel juhtida kaamera või drooni avastamise ja mõjutamise missiooni.

Mere peal seiramine on viimaste uudiste tõttu väga aktuaalne.

See on kogu aeg teema olnud. Vahemerel on olnud erinevaid teemasid, Punasel merel tegutsesid piraadid. Praegu on meie Läänemerel kahtlased kaablite lõhkumised. Aga nagu ma ütlesin, sellest tootest on veel vara rääkida.

Kas te kuus aastat tagasi oskasite aimata, et sõda võib ühel ajal meile nii lähedale tulla?

Päris ei osanud. Olen selles valdkonnas olnud aastast 2006. Oma esimese kaitsevaldkonna idufirma tegin siis, kui venelased tungisid Gruusiasse, nii et ma olin näinud seda poolt ja oskasin aimata, mis võib tulla.

Aga aastal 2018 ma Ukraina sõda ette näha ei osanud. Sellepärast ongi kogu selle ettevõtte missioon Euroopa piire valvata. Kui Ukrainas suur sõda 2022. aastal algas, pidime ka meie end ümber seadistama. Ukrainast tuli väga suur nõudlus ja meie kohustus on neid aidata. Kohandasime oma tooteid nii, et ukrainlased saaksid teostada seiret ja võimalikult palju vaenlasele vastu seista ning sõja võita.

Ukraina on väga oluline keskpunkt, aga me võtame Euroopa piiride seiret ja kaitset väga tõsiselt.

Kus te DefSecInteli tooteid valmistate?

Toodame kõike Eestis, meil on kontor ja tehas Tallinnas. Saime 2023. aastal aru, et Ukraina lõpptarbija tõhusamaks toetamiseks on vaja sinna arendus- ja hoolduskeskust. Toodame seal ka metalliga seotud osasid. Ukrainas on meil 30 töötajat ja Eestis sada. Eestis teeme kõik tooted valmis ja saadame laiali üle maailma.

Läinud nädalaliduettevõtete auhindade jagamisel sai DefSecIntel kaks preemiat, üks neist suurim käibekasvataja. Kasv on tulnud just viimastel aastatel, ehkki firma on asutatud juba kuus aastat tagasi. Miks?

Tõsi, teine auhind tuli riistvara iduettevõtte valdkonnast. Sellise suure riistvaralise toote arendamine nõuab väga kaua aega. Kui tarkvara võib valmida kahe nädalavahetusega ja poole aasta pärast kõik juba kasutavad seda, siis riistvara tüüpi tootega läheb kauem aega, ka koroonapandeemia lõi meie tegevuse uppi. 2021. aastal hakkasime tegema Euroopas demosid ja piirivalvuritele saime oma esimese toote valmis 2022. aastal. Meil vedas, et toode oli kasutamiseks küps just siis, kui tekkis nõudlus.

Kui Ukraina sõjast midagi head otsida, siis see ongi riigikaitse ja kaitsetööstuse ärkamine. Ehk olime end suure kurja naabri kõrval liiga mugavalt tundnud.

Selles mõttes on õige, et nõudlus on suur. Sõjapidamiseks on vaja nii seire- kui luuretehnikat.Seda kõike Euroopas praegu ka toodetakse. Aga nõudlus on suur ka seetõttu, et 30 aastat ei ole sellesse valdkonda piisavalt investeeritud. Nüüd tuleb kiiresti lühikese ajaga järele jõuda. Kui on vaja oma riiki kaitsta või aidata Ukrainal vastu pidada, tuleb seda teha, ei saa käed rüpes istuda.

Kuidas hindate Eesti panust riigikaitsesse?

Eesti on kaitsevaldkonda muidugi kogu aeg investeerinud. Aga nüüd on toimunud suur muutus Eesti kaitsetööstuse arengus ning kohalikest ettevõtetest on saanud ka tugev partnermeie kaitseväele ja kaitseministeeriumile. Tänu sellele saame rohkem kaasa rääkida Eesti kaitsmisel. Meid on märgatud.

V​eel mõne aasta eest osteti suurte välisriikide suurte ettevõtete varustust ja tooteid. Nüüd, kui sõda on nii lähedal, on kaitseministeerium saanud aru, et kriisi korral saab meid aidata ainult see kaitsetööstus, mis on olemas Eestis. Kui Eestis tuleb kriis, saavad toota ainult need inimesed ja tehased, mis on näiteks Põlvas, Tartus, Tallinnas või Pärnus.

On muutunud ka finantsettevõtete suhtumine: ebamõistlikud piirangud on kadunud, lisaraha kaasamise võimalused on oluliselt paremad.

Kuna nõudlus on praegu suur, siis võiks eeldada, et investorite leidmine pole väga keeruline. Kas see peab paika?

Olukord on selline, kus investorid vähemalt kaaluvad kaitsetööstusse raha paigutamist. Veel paar aastat tagasi nad isegi ei kaalunud seda võimalust. Kaitsetööstus oli siis samaväärne hasartmängude ja täiskasvanutele mõeldud veebilehtedega.

Kui vaadata tavalisi iduettevõtteid ja kaitsetööstuse omasid, siis ei saa öelda, et meie valdkonnas oleks raha rohkem. Kui investoritelt raha kaasata, siis on alati eisid rohkem kui jahhe.

Teid valiti möödunud aastal aasta ettevõtjaks.

Eelmine aasta sain tõesti suure tunnustuse: mind valiti Ernst ja Young​i (rahvusvaheline konsultatsioonibüroo – K. O.) konkursil Eesti aasta ettevõtjaks ning osalesin ka ülemaailmsel konkursil. Suurim kasu oli see, et see avas uksed välismaa ettevõtetesse. Nägin, kuidas ettevõtet suureks kasvatada ja kuidas oma töötajaid paremini toetada. See aitas kaasa ka DefSecInteli tuntusele.

DefSecInteli kontor ja tehas asuvad pealinnas, aga teie olete pärit Tartust.

Jah, olen Tartu poiss. Käisin koolis Annelinnas ja hiljem Tartu ülikoolis. Oma esimese start-up’i tegin ülikooli teisel kursusel, aga hoopis meditsiinitehnoloogia valdkonnas.

Hiljem läksin siiski Tallinnasse, sest kliendid olid pealinnas ja pärast ka välismaal. Pidevalt sõita autoga Tallinna, et välismaale lennata, oli väga koormav, lihtsam oli kolida pealinna. Ainuke seos Tartuga on see, et vanemad elavad siin ja käin neil vahel külas. Mu isa on nüüd pensionär, ema töötab veel arstina.

Millega te vabal ajal tegelete?

Ettevõtte juhtimise kõrvalt liiga palju vaba aega mõistagi ei jää. Aga tegelen oma lastega ja teen sporti, mulle meeldib suusatada ja joosta.

Mis on teie reedene rõõm?

Hingerahu ja saun.