Tartu ülikooli teadlased edendavad kriisivalmidust

Mullu oktoobris katsetati Tartus üleujutuse tõkestamise lahendust. Foto: Kristjan Teedema

Valmisolek kriisideks on üha asjakohasem arvestades sõjakriisi, rünnakuid kriitilisele taristule ja äärmuslike ilmaolude sagenemist. Kriisivalmidus hõlmab meetmete planeerimist ja juhtimist, et vähendada kriiside tagajärgi inimestele ja elutähtsatele süsteemidele. Tartu ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühm osaleb Euroopa Liidu teadusprojektis Synergies, mille eesmärk on edendada valmisolekukultuuri.

Koostöös kriisihalduse osalistega riigiasutustes ja kogukondades püüab projekt vastata olulistele valmisolekuvajadustele: elanikud ja neid toetavad organisatsioonid peaksid valmistuma kriisideks ja suutma teha teadlikke otsuseid kriisi ajal. Ametlikud asjaosalised ja kogukonnajuhid peaksid saama väljaõpet valmisoleku ja elanike võimestamise edendamiseks. Suhtlust elanikega valmistumisfaasis tuleb parandada, et kriisiteave liiguks ladusalt ametiasutuste ja elanike, eriti haavatavas olukorras sihtrühmade vahel. Ametiasutustel on vaja selgemaid juhtnööre tavakodanikest välkvabatahtlike kaasamiseks, et parimal viisil ära kasutada nende teadmisi ja abikäsi.

Synergies arendab erinevat tüüpi lahendusi, mis on suunatud ametivõimudele ja esmareageerijatele. Näiteks töötatakse Tartu ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma juhtimisel välja uudne valmisoleku hindamise süsteem, mis aitab hinnata asutuste ja kogukonna võimekust tegeleda kriisi mõjudega ja täpsustada sekkumised valmisoleku parandamiseks konkreetsete kriisistsenaariumite korral.

Erinevate kriisihalduse osaliste võimestamiseks arendab projekt teadmistebaasi parimate praktikate ja juhendmaterjalidega valmisoleku tugevdamiseks. Ametnikud ja kogukonnajuhid saavad sellest inspiratsiooni elanike kaasamiseks, kommunikatsiooni ja välkvabatahtlike korraldamiseks. Välkvabatahtlikud on hädaolukordades kriitiline ressurss, keda planeerimisfaasis tänamatult tähelepanuta jäetakse. Teadmistebaas on süstematiseeritud selliselt, et kasutajad leiaksid juhendeid vastavalt oma rollile, kogemustele või ohukontekstile.

Synergies tugineb kuuele varasemale projektile, mis võimaldab nüüd jätkata uurimistööd ja võimendada juba saavutatud tulemuste mõju. Tartu ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühm esindab Synergiesi projektis Horizon 2020 BuilDERSi projekti tulemusi, kriisihaavatavuse hindamise vahendit ja kommunikatsioonihaavatavuste analüüsiraamistikku.

Projekti lahendusi katsetatakse kolmes piirkonnas

• La Réunion, saar India ookeanis, seisab silmitsi seitsmega kaheksast suuremast loodusohust (näiteks troopilised tsüklonid, maalihked, üleujutused). Piirkonnas on lisaks elanikele turiste, sealhulgas haavatavaid rühmi, kelle kaasamine on riskide vähendamiseks ülioluline.
• Malta on väike Vahemere saar, kuhu on viimasel kümnendil rännanud märkimisväärne hulk kolmandate riikide kodanikke. Haavatavus maavärinate suhtes koos mobiilsidevõrkude võimaliku kadumisega võib viia laialdase kaoseni.
• Rotterdam, sadamalinn Hollandis, seisab silmitsi selliste riskidega nagu üleujutused ja keemiaõnnetused. Rozenburgi linnaosa, kus on vananev elanikkond ja keelebarjäärid, on juhtumiuuring kohaliku kerksuse suurendamiseks.

Allikas: Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tartu ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast osalevad projektis riskisotsioloogia professor Kati Orru, kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson, sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur ja kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero. Eestist on kaasatud ka päästeameti Lõuna piirkonna ning Võrumaa arenduskeskuse esindajad.

Synergiesi projekti kohta saab lisainfot veebilehelt https://synergiesproject.eu/.