Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

Karin Ossipova: mida teha siis, kui enam kodulaenu maksta ei jõua?

Karin Ossipova
Karin Ossipova Foto: Coop Pank

Kodulaenumakseid mõjutava euribori kiire tõusutsükkel on selleks korraks seljatatud ja euribor liigub kindlas langustrendis, tuues leevendust laenumaksja eelarvesse. Samas on eraisikute maksukoormus mullusest suurem, mistõttu on leibkondadel vähem raha igapäevaste kulude katmiseks.

Makseraskustesse sattudes või selle ohu tekkides on kõige tähtsam laenu väljastanud pangaga kohe ühendust võtta. Tekkinud olukorda koos analüüsides saab pank pakkuda võimalusi maksegraafiku leevendamiseks, sh eri tüüpi maksepuhkusi.

Samas, kui on väga selge, et konkreetse koduga seotud kulud käivad üle jõu ka kaugemas tulevikus, tuleb ajutiste leevenduste asemel otsida püsivaid lahendusi. Loobuda olemasolevast kodust väiksema ja odavama kasuks on paljudele kindlasti ebamugav ja raske otsus, kuid sageli ainuõige ja kasulik valik. Kui laenuvõtja ei suuda püsivasse makseraskusse sattudes ise sellist käiku ette võtta, võib see lõppeda sellega, et laenutagatise müügi otsuse teeb pank.

Selle vältimiseks on oluline hoida pangaga avatud suhtlust ja koostöös lahendusi otsida. Näiteks saadavad pangad juba üsna varases võlastaadiumis oma klientidele meeldetuletusi tasumata laenumaksete kohta. Kui laen on jäänud tasumata teist kuud järjest, uurivad pangad võlgnevuse põhjusi. Lisaks viivisele, mida arvestatakse võlas olevalt põhiosalt, tuleb tõenäoliselt tasuda ka võlamenetluse tasu. Halvim, mida sellisel juhul teha, on eirata panga kõnesid ja e-kirju. Selline käitumine võibki lõpuks tekitada olukorra, kus pangal ei jää muud valikut, kui laenuleping üles öelda ning asuda kohtutäituri abiga tagatist müüma.

Praktika näitab, et seni pangaga suhtlust vältinud kliendid on kodu müügi ära hoidmiseks valmis tegema kõik alles siis, kui pank on laenulepingu juba üles öelnud. Paraku on siis keerulisem leida lahendusi lepingu jätkamiseks.

Mis juhtub, kui kodulaenuga jäädakse lootusetult võlgnevusse? Pangal on õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda siis, kui ollakse osaliselt või täies ulatuses võlgu vähemalt kolme kuu maksed. Lepingu ülesütlemine tähendab seda, et pank hakkab tervet laenujääki koos võlas oleva intressi- ja viivisesummaga tervikuna sisse nõudma. Intressi arvestus lõpetatakse ning edasi arvestatakse viivist tervelt laenujäägilt.

Viivis on paraku juba kõrgema määraga, kui seda oli intress. Kodulaenu lepingutes on kasutusel enamasti seadusjärgne viivisemäär, mis 1. jaanuarist on 11,15 protsenti.

Praktika näitab, et seni pangaga suhtlust vältinud kliendid on kodu müügi ära hoidmiseks valmis tegema kõik alles siis, kui pank on lepingu juba üles öelnud. Paraku on siis palju keerulisem leida konstruktiivseid lahendusi lepingu jätkamiseks. Tavaliselt annab Coop Pank siiski omanikule võimaluse ise müügiga tegeleda ja tingimused, millest omanikud peavad tagatiseks oleva kodu müües lähtuma, lepitakse enne panga ja võlgnike vahel kokku.

Täituri kaudu kodu müük on võlgnikule kõige kahjulikum lahendus. Esiteks peab täitur töö eest saama tasu vastavalt seadusele, see arvestatakse maha laenu tagatise müügist saadavalt summalt ja võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.

Teiseks osutub täituri kaudu müüdava kinnisvara hind üldjuhul madalamaks, kui see oleks vabal turul müües. Müük toimub oksjonil, kus alghinna määravad pank ja täitur omavahelises koostöös. Esimesel oksjonil pannakse vara müüki eeldatava turuhinnaga.

Kui selle hinnaga ei õnnestu, siis iga järgmise oksjoniga müügihinda vähendatakse. Võib juhtuda, et täituri kaudu müües saadakse kinnisvara eest tuhandeid eurosid vähem raha.

Tagatiseks oleva kinnisvara müügi järel esmalt kaetakse kohtutäituri tasu. Seejärel tasutakse laenu jääk, intress ja viivis. Kui varale on teised võlausaldajad seadnud veel hüpoteeke või areste, kaetakse nende ees olevad võlgnevused.

Kui jääb veel midagi alles, kantakse see summa kodu endise omaniku kontole.

Kui müügist saadud rahaga ei ole võimalik kogu võlgnevust kustutada, pakub pank võimalust allesjäänud võlg tasuda kokkulepitud maksegraafikuga. Kui võlgnik ei nõustu, pöördub pank võla sissenõudmiseks kohtusse. Edaspidi nõuab võlgnikult võlga sisse juba kohtutäitur, mis toob kaasa lisakulud.

Seega tasub makseraskuste korral pangaga ühendust võtta. Koostöös saab keerulisedki olukorrad lahendada kõigile osalistele võimalikult kasulikult.

Tagasi üles