:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/28/16618410t1h201a.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) viis 2024. aasta lõpus läbi kontrolliprojekti Tartus, mis hõlmas 12 kortermaja. Kontrolliti 336 korteris, millest nõuetele vastas 62 protsenti.
Ametnikud avastasid Tartu kortermajades palju gaasilekkeid ja eluohtlikke vannitube (1)
Projekti käigus kontrolliti gaasiseadme toimimist, õhuvarustust, ruumide ventilatsiooni toimimist, torustiku korrasolekut ja ühenduste tihedust ning vingugaasianduri olemasolu. Tuvastati palju lekkeid torustikes ja ka ebapiisava või olematu õhuvahetusega eluruume.
«Tartus on kõige murettekitavam olukord korteritega, kus asuvad vannitubadesse paigaldatud gaasiveesoojendid,» sõnas TTJA tehnikaosakonna nõunik Priit Poschlin. «Kontrollitud 41 korteri kohta tunnistati nõuetele vastavaks ainult kahe korteri gaasipaigaldis. Paljudes korterites asuvad gaasiveesoojendid liiga väikeses vannitoas, kus puudub ka põlemisõhu juurdevool.»
/nginx/o/2025/01/28/16618396t1ha89d.png)
Poschlin tõi näite ühe Riia tänava majas asuva korteri puudustest, kus piisav õhu juurdevool korterisse puudub.
«Gaasipliidi ja vooliku ühenduskoht laseb gaasi läbi. Katla ühendus voolikuga, sulgeseadme ühendus toruga ning gaasiarvesti parempoolne ühendus lasevad samuti gaasi läbi. Katla suitsutoru ei ole mõeldud kasutamiseks suitsugaasidele, suitsutoru ühendatud ventilatsioonilõõri,» täpsustas ta.
Nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist ei tohi kasutada enne, kui kõik on korras. Korterites leitud puuduste kõrvaldamise eest vastutab eluruumi omanik ja seejärel peab eluruumi omanik tellima uuesti kontrolli.
Üle Eesti kontrolliti 2024. aastal eluruumides 18 682 gaasipaigaldist, millest vastas nõuetele 14 509 ehk 77,7 protsenti. Vingugaasianduri kohustuse täitmisega on Tartus olukord sama nagu Põhja-Eestis: andur on 73 protsendil korteritest.
Mida koduse gaasiohutuse puhul silmas pidada?
Ruumis, mis on liiga väike või kus puudub ventilatsioon, ei saa gaasiseade gaasi põletamiseks piisavalt õhku. Kui õhku ei jätku, hakkab põlemisel tekkima vingugaas, mis on inimese tervisele ja elule ohtlik. Seetõttu on väga oluline, et ruumis, kus asub gaasiseade, on väga hea ventilatsioon.
Eluruumi gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida pädeval isikul iga nelja aasta tagant ning korstnat peab puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija samuti iga nelja aasta tagant. Infot kontrolli teostajate kohta leiab TTJA kodulehelt ja korstnapühkijate kohta küttesüsteemide portaalist.
Vingugaasiandur on kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus kasutatakse gaasiveesoojendajat või gaasikütteseadet. Vingugaasi kohta saab täpsemalt lugeda vingugaas.ee lehelt.
/nginx/o/2025/01/28/16618399t1hb6a1.png)