Loone Ots: mõnikord tuleb keskkonna ja tartlase heaolu nimel kirves pihku võtta​

Loone Ots. Foto: Urmas Luik

Kidur puu kukub ikka ükskord. Nii ütleb eesti vanasõna. Kus puu kukub, sinna ta jääb, arvab teine. Puu on vana, aga oks on kõva, tõdeb kolmas rahvatarkus.

Need ütlused said paraku tõeks Tartu suures lumesajus. Üks puu lömastas Jaama tänaval sõiduauto, elumaja pääses napilt. Teine puu moodustas Hermanni tänaval kolmeks päevaks loodusliku tõkke. Taas tõuseb päevakorrale küsimus linnaroheluse ja linnaelanike turvalisuse tasakaalust.

Olen loodusesõber. Puid küll ei kallista, aga suhtun neisse austuse ja armastusega. Eestlased on aastasadu puudega lähedased olnud. Võrrelnud mehi tammede ja naisi õunapuudega. Aga puud ja inimesed peaks elama sõbralikult võrdsetena. Üks ei tohi teise üle valitseda. Mõnikord peab inimene puu eest kõrvale astuma. Mõnikord vastupidi.