/nginx/o/2010/07/30/411227t1h7675.jpg)
Täna Eesti Maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Kätlin Blank tõdeb oma väitekirjas, et kliimamuutusi mõjutada ei ole paraku inimese võimuses, kuid inimtekkelist reostust satub järve endiselt väga palju.
Doktoritöö kinnitab Peipsi seisundi jätkuvat halvenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väitekirjas «Füto- ja zooplanktoni dünaamika ja nende omavahelised suhted kui Peipsi järve seisundi indikaatorid» uuris Blank järve toiduvõrgu oluliste koostisosade, füto- ja zooplanktoni koosluste suhet, mis on informatiivsed indikaatorid järve seisundist.
Ta leidis, et kui fütoplanktoni tase on järves tõusnud, siis zooplanktoni oma on langenud, vahendas maaülikooli pressiesindaja.
See näitab, et Peipsi järve seisund on alates 1997. aastast halvenenud: järves on massilised vetikaõitsengud, järve veekvaliteet halveneb, kalade toidu ehk zooplanktoni hulk väheneb, esinevad kalade suvised massilised suremised.
Järve seisundi halvenemisele aitab oluliselt kaasa ka soojenev kliima, mistõttu on jääkatte kestus lühemaks muutunud.
Toiduahela erinevate lülide vahel tekkinud konfliktid viitavad, et järve seisund on häiritud ning järv kaotab ajapikku jõu negatiivsete keskkonnamõjudega võitlemiseks.
Doktoritöö tõi lisaks välja, et Pihkva järv on toitainetest eriti küllastunud ning on juba kaotanud oma ökoloogilise tasakaalu.