Supilinna tänavastik ja hoonestik hakkasid välja kujunema sada aastat varem, 19. sajandi alguskümnendil ning oli möödunud sajandi lõpuks tänu nõukogude võimu käegalöömisele üsna troostitus, aga mõneti ka poeetilises seisus. Seal võis leida üsna pätistunud seltskonna kõrvuti boheemlaskonna ja tudengitega üürikortereis. Neid maju, kus külas viibitud, koguneb siinkirjutaja mälus üsna palju, igal tänaval. Lisaks lõputud jalutuskäigud Emajõe ääres.
Tänavu möödub 25 aastat esimese Eesti linnarajoonikeskse seltsingu, Supilinna seltsi idee algusest, ehkki ametlikult asutati see 22. mail 2002. Esialgu üsna mürinal käima läinud seltsielu ja avalike ettevõtmiste õhin on tasapisi kuhtunud rohkem iga-aastasteks (kohvikute)päevadeks nagu teistegi linnaosade puhul. Nii vähemalt paistab väljastpoolt vaadates.