KIRI ⟩ Tõnissonide häärberi taga on tunda uut hingamist

Jüri Laurson Foto: Kristjan Teedema

Eerikal asuv Jüri ja Jaan Tõnissoni talu on näinud nõukogude aja saabumise järel uskumatult palju näguripäevi, tänini ei ole jõutud kõike heastada. 1947. aastal saabus häärberisse hävituspataljon, kes võttis Jüri Tõnissoni perelt enamiku ruume käest, neljaliikmelisele perele jäid kaks tuba ja köök.

1944. aasta septembris, pärast meie pere sõjapaost tulekut andis Tõnisson meie kuueliikmelisele perele elamiseks kõrvalhoones ülemise korruse, kuna punaarmeelased olid meie talu hooned ära põletanud. Ent 1947. aastal sundis hävituspataljon meidki lahkuma ja elama küttevõimaluseta Saksa sõjaväebarakis. Ja 1949. aasta märtsis algas Tõnissoni neljaliikmelisel perel Siberi tee lahtises autokastis nelja püssimehe saatel.

Hävituspataljoni käes olnud aiamaja aina lagunes ja pärast selle lahkumist ei suutnud peremeheta jäänud lagunevat hoonet päästa ka hilisemad rentnikud. Viimaks oli maja sedavõrd lagunenud, et see tuli lammutada. Nüüd andis Eesti maaülikool lammutatud hoonele uue hingamise ja ehitab selle asemele taastuvate bioressursside väärindamise tootmiskeskuse. Häärberis asub aga maaülikooli mahekeskus ja Rõhu katsejaama kontor.

Tõnissonide häärberil on väga mitmekesine minevik. Seal tegig ka president Arnold Rüütel teadustööd veisekasvatusest. Enne maaülikooli haldasid häärberi ruume järgemööda mitu Tartu kliinikut.

Tänapäeval puuduvad koolidel kooliaiad, kus õpilased saaksid reaalselt praktilist kogemust köögivilja- ja puuviljakasvatusest ning tutvuda teravilja kasvatamisega. Mahekeskuse aias saavad külastajad näha veel Jüri Tõnissoni istutatud üle saja aasta vanuseid kõrgeid saagirikkaid õunapuid.

Suur osa Tõnissoni istutatud õunapuuaiast on siiski välja juuritud ja asemele on rajatud taimekasvatuse katselapid. Üle Viljandi maantee asuvast kahest puukoolist ei ole enam midagi alles. Sõjajärgsetel aastatel kaevasid kolhoosnikud Tõnissoni puukoolist õunapuuistikud välja ja need istutati maanteevalitsuse algatusel suurte teede äärde kraavikallastele. Samuti rajas kolhoos Räni külla hektarisuuruse õunaaia, mis on nüüdseks hävinud. Ent on hea näha, et maaülikooli mahekeskus areneb ja rakendusuuringud jätkuvad.

Jüri Laurson, hobiaednik