Hanah Lahe: jäätmed on väärtuslik materjal

Riigikogu liige Hanah Lahe. Foto: Tairo Lutter

Kavandatavast jäätmereformist võidavad nii Eesti inimene, meie keskkond kui ka majandus. Kümmekond aastat on Eesti jäätmemajandus paigal seisnud ja sestap on ka teenuste kvaliteet kehv. Eesootav jäätmereform lisab küll koduõuele paar konteinerit, kuid tänu sellele pääseme tüütust kohustusest otsida mööda linna tühja pakendikonteinerit. Ka eramajade elanikud saavad edaspidi mugavalt koduuksel pakendid üle anda.

Eesti inimesed tekitavad aastas ligi 400 kilo olmejäätmeid elaniku kohta ning sellest vaid kolmandik leiab ringlussevõtuga uue elu. Eeskujuliku sortimise korral peaks olmejäätmete osakaal olema üsna väike, sest liigiti kogumiseks sobimatuid jäätmeid kodumajapidamistes lihtsalt ei teki.

2020. aastal SEI (Stockholm Environment Institute, eesti k Stockholmi keskkonnainstituut – toim) tehtud segaolmejäätmete sortimisuuringute tulemustest selgus, et segaolmejäätmete liigiline koostis pole viimase kümne aasta jooksul tuntavalt muutunud. Segaolmejäätmete koostisest oli selgelt näha, kui kehvalt liigiti kogumise süsteem toimib: koostises oli keskmiselt näiteks 32 protsenti pakendijäätmeid ja samuti 32 protsenti biojäätmeid.